II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna V walla kohus aprilli kuu 3 päewal 1896 aastal

Juures olid kohtu eesistuja Jaan Lepason

                     kohtu liikmed: Jakob Plakk ja Peeter Kurwits ja kirjutaja Kiril Weske

Ette tulid Wana Koiola wallas elaw Johan Jaani p. Pikk ja Wana Koiola wallas elaw Peeter Jaani p. Kriiwa ja palusiwad nendest sisse antud kirjaliku lepingut sisse kirjutada ja ustawaks tunistada, mes järgmine on

Wana Koiola walla liikmed Johan Pikk ja Peeter Kriiwa teewad eneste wahel järgmise lepingu.

1.) Johan Pikk rendib Peeter Kriiwale Himmaste külas olewa Käiss talu nr 58 ühe aasta pääle wälja, mille suurus on 32 tes. ja 44 saandikku.

2.) Rendi aeg algab 23 aprillil 1896 aastal ja lõpeb 23 aprillil 1897 aastal.

3.) Renti maksab Peeter Kriiwa selle aja eest 80 (kaheksakümmend) rubla, mis kahes tärminis on maksta, nimelt 13. märtsil pool, ja 1. nowembril pool.

4.) Põllupidamine on järgmisel wiisil lubatud:

    Kartohwlid 3 wakamaa, lina 4 wakamaa, kaera ja keswa wõib nii palju külida, kui põllu piirid lubawad. Rukid peab 8 wakamaa maha tegema, korralikult sõnnikuga                      wäetatud põllu pääle; augusti kuu sees.

5.) Ristikheina peab rentnik nii palju külima, kui tänawu aasta tema 1895 aastal külwetud noort heina saab

6.) Need maatükid, mis pidamiseks on, saawad ka rentniku wõimuse alla, nii kaugele, kui säädus lubab.

7.) Kündmiseks on kõik see maa rentnikule lubatud, mis tänini kündmise all on olnud; aga seiswad maad ei ole rentnikul õigus künda.

8.) Kui peaks ette tulema, et metsa selle talu maa päält on warastatud, siis peab rentnik seda ühe kuu jooksul wargusest saadik selle talu wälja rentijale teada andma.

9.) Talu metsast on rentnikule kuiwa puude korjamine lubatud, säält, kus wälja rentija näitab.

10.) Aidade parandamiseks saab rentnikule talu metsast 30 (kolmkümmend) roodjast lubatud; ja katuste parandamiseks lattid; niisamuti lati ja aia witsad.

11.) Katused hoonete peal peawad rendiaja jooksul ja käest andes heas korras olema, õled selle tarwis saab rentnik oma põllu pealt, peale ruki lõikuse. Katuste korras pida-

      mine tähendab nende parandamist.

12.) Kadunud Mihkel Käis´i lastele peab rentnik majas andma: pool elamise kammert, ja rehetoas söögitegemise luba, ja aidas kraami pidamise luba.

13.) Tahra ja lauda sõnnik jääb terwelt rukimaa wäetada.

14.) 1896 aasta sügise peab rentnik niipalju maad üles kündma, kui tema kewade seda künnetult kätte saab.

15.) Heinu ja õlgi saab rentnik kewade selle maja walitseja läbi nii palju, kui selle talu kraamist wõimalik anda on, selle tingimisega, et tema rendi aja lõpul niisama palju tagasi annab puutade järele.

16.) Rentnikul ei ole luba miskisugust põhu kraami müüa.

17.) Kõik orjused, mis selle talu pääle tulewad, niihästi wallawalitsuse kui ka kroonu poolt, tulewad rentniku kanda.

18.) Rentnik peab wiis karielajad üle talwe pidama.

                                                                                         Juhan Pikk

                                                                                         Peeter Kriiwa

Tuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal kolmandamal aprillil on see akt II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna V wallakohtule tema koosolemise kohal Wana-Koiola wallamajas taupoegadest Johan Jaani p. Pikk, elab Wana-Koiola wallas, Mammaste külas -"Ronna" talus Nr 11 ja Peeter Kriiwa elab Wana-Koiola wallas, Him-

maste külas "Koti" talus - Nr 73, kinnitamiseks ette pantud, kes walla kohtule palelikult tuttawad inimesed on ja akti tegemisele seaduse järgi kõlwulikud on. Selle juures saab walla kohtu poolt tõentud, et see akt lepingu tegijatele ette loetud sai ja neist oma käelikult alla kirjutatud: Johan Pikk, Peeter Kriiwast, akti raamatu Nr 3.

                                              Kohtu eesistuja: J Lepason

                                              Kohtu liikmed    J Plak

                                                                           P Kurwitz

                                                 Kirjutaja: K Weske