Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)
| Leidandmed | EAA.3388.1.14 |
|---|---|
| Kaader |  99  100  101 |
| Daatum | 19.02.1897 |
| Protokolli number | 4 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | tsea pahat - sealaut; Tähendusest- protokollis on kirjas õiged sõnad. |
2 Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna V walla kohus 19 weebruaril 1897 aastal
Juures oli kohtu eesistuja as.: Mihkel Plakso
kohtu liikmed: Peeter Ussin
Mihkel Kottisse
Ette tulid Kähri wallas Tennasilma külas Kärsna talus elawad Peeter Talumees pärijad s.o. Katre Talumees ja Jaan Talumees, nink Jurjewi kreisis Raadi walla elaw Jaan Mihkli poeg Grosmann ja palusid neil oma wahel tehtud lepingut lepingu raamatusse ülesse wõtta ja tõeks tunnistada.
Leping.
1) Katre Talomees annab kadunud Peeter Talomehest pärra jäänud Kähri kroonu wallas olewast Kärsna Nr 2 talust kaks kolmandiku Jaan Grosmannile kahe aasta peale rendile, mis eest rentnik Grosman iga aasta ükssada kolmkümmend rbl. /130 rbl./ renti peab maksma.
2.
Rent peab iga aasta eest ette äramaksetud saama Kähri walla walitsuse kätte selle talu kroonu ja maamaksu wõlgade tasumiseks ja nimelt a
a) esimise aasta rendi üheksakümmend rubl./90 rubl/ lepingu tegemise päewal ja nelikümmend rbl. /40 rbl/ 1 septembril 1897 a. ja
b) tõise aasta rendi esimise poole kuuskümmend wiis rubl./65 rbl./ 2sel januaril 1898 a. ja tõise poole kuuskümmend wiis rbl./65 rbl./ 1sel oktobril 1898 a.
3.
Rendi aeg alustab 23dal aprillil 1897 a. ja lõpep 23. aprillil 1899 a.
4.
Kui rent mitte terminil Kähri wallawalitsuse kätte ära maksetud ei saa siis on Kähri walla walitsusel see rentniku käest kui kroonu ja talumaa maksude wõlg adminstratine kombel sisse nõuda.
5.
Nurmed saawad pikuti ära jautatud aijamaa ja kopli aga oma ära nägemise järgi.
6.
Rentnik peab iga aasta oma seemnega kuue wakamaa rukid ja 4 wakamaa ala ristik heina maha külima, missugune arw ka käest ära andmiseks peab olema, peale selle arwu wõib ka rentnik esimisesl aastal uue maa peale ühe wakamaa ala rüka ja tõisel aastal kahe wakamaa ala tõu wilja teha.
7.
Maad wõib pruukida rentnik iga aasta 6 wakamaa lina all ja 4 wakamaa kartohwlid aga ilma sõnnikuta panemata, sest et see ennegi aija ja röamaa tatrwis pruugitud wõib saada.
8.
Heinamaast saab rentnik oma pruukida Reetoro niit, Kindsi niit Suriko niit ja Kahru peramõtsa niit umbes arwata 12 wakamaa ala, kuna Wana usseaija niit ja Räo soo niit pärijade pruukida jääwad
9.
Mõts maa tükid mis praegusel aeal Peeter Waks Jaan Kindsiwa ja Jaan Juhkason käes pruukida on, saawad 1898 a. jautatud.
10.
Hoonetest on pruukida a) rentnikul üksikult üks suur ait, lauda otsan olew suur küün talli otsa aganik ja lamba laud, ja b) pärijadel üksikult kaks weikest aita, külle kambre uibu aija kõrwal olew küün, tsea paht ja aganik, kuna muidu hoonet ja usse aed pooleks pruukida on.
11.
Heinu, pohku ega sõnnikut ei tohi rentnik muiale wedada ehk müija.
12.
Honetest ja aijadest peab rentnik 2/3 kõrras hoidma ja parandama, milleks prii materiali saab.
13.
Peale lina leotus hau ei saa rentnik mingisugust põletus-puud ei ka hagu.
14.
Talumaksudest ja orjustest maksab ja orjab rentnik 2/3 osa kuna 1/3 perijade maksa ja orjata on.
15.
Kari käib ühes karjas, kuna karjus iga ühel oma peab olema.
16.
Jautamise olekust ei käi miite 1) aed mis aida otsas on sest et see üksi rentniku pruukida jääb ja b) uibu aed ja üle suure tee olew üles künnetud plats, mis üksi rendile andja pruukida jääwad.
17.
Rent ei tohi mingil kombel ei rendile andja ei ka muide wõlglaste kätte maksetud saada, enne kui kroonu ja maamaksude wõlg selle talu eest ära tasutud ja Kähri walla walit-
suse poolt selleks luba antud saab, wastulisel kõrral s.o. muide wõlglaste kätte ja muille maksetud rendiraha, rentniku käest sisse nõuetud saab.
J Krelman /allkiri/
katre Talomees ei oska kirja siis kirjutas tema palwe pääle Peeter Black
Otsustatud.
Tuhat kaheksa sada üheksakümnendmal /päiwal/weebruari kuu päewal 2 Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna V walla kohus Wana Koiola walla maeas tegi Kähri wallas Tennasilma külas elawade Kähri walla liikme Katre Peeter lesk Tallomees, ja Jaan Mihkli poeg Grossaman Raadi walla liikme suu sõnalise ja üles andmise peale kes mõlemad palelikult kohtule tutwad inimesed on käes olewa leppingu, mille nad pärast selle kõwa häälega ette lugemist nendest Jaan Grosmann ise oma käelikult, Aga et Katre Tallomees kirja ei oska siis tema palwe pääle Wana Koiola walla liikme Peeter Jacobi p. Blakkist alla kirjutatud sai, mida walla kohus tõeks tunnistab.
Tähendus: Mihkli ei tule lugeda "waid pääle kirjutatud Jacob on õige.
Kohtu eesistuja: M. Plakso
Kohtu liikmed: M. Kottisse
P. Ussin
Kirjutaja: K Weske
2 Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna V walla kohus 19 weebruaril 1897 aastal
Juures oli kohtu eesistuja as.: Mihkel Plakso
kohtu liikmed: Peeter Ussin
Mihkel Kottisse
Ette tulid Kähri wallas Tennasilma külas Kärsna talus elawad Peeter Talumees pärijad s.o. Katre Talumees ja Jaan Talumees, nink Jurjewi kreisis Raadi walla elaw Jaan Mihkli poeg Grosmann ja palusid neil oma wahel tehtud lepingut lepingu raamatusse ülesse wõtta ja tõeks tunnistada.
Leping.
1) Katre Talomees annab kadunud Peeter Talomehest pärra jäänud Kähri kroonu wallas olewast Kärsna Nr 2 talust kaks kolmandiku Jaan Grosmannile kahe aasta peale rendile, mis eest rentnik Grosman iga aasta ükssada kolmkümmend rbl. /130 rbl./ renti peab maksma.
2.
Rent peab iga aasta eest ette äramaksetud saama Kähri walla walitsuse kätte selle talu kroonu ja maamaksu wõlgade tasumiseks ja nimelt a
a) esimise aasta rendi üheksakümmend rubl./90 rubl/ lepingu tegemise päewal ja nelikümmend rbl. /40 rbl/ 1 septembril 1897 a. ja
b) tõise aasta rendi esimise poole kuuskümmend wiis rubl./65 rbl./ 2sel januaril 1898 a. ja tõise poole kuuskümmend wiis rbl./65 rbl./ 1sel oktobril 1898 a.
3.
Rendi aeg alustab 23dal aprillil 1897 a. ja lõpep 23. aprillil 1899 a.
4.
Kui rent mitte terminil Kähri wallawalitsuse kätte ära maksetud ei saa siis on Kähri walla walitsusel see rentniku käest kui kroonu ja talumaa maksude wõlg adminstratine kombel sisse nõuda.
5.
Nurmed saawad pikuti ära jautatud aijamaa ja kopli aga oma ära nägemise järgi.
6.
Rentnik peab iga aasta oma seemnega kuue wakamaa rukid ja 4 wakamaa ala ristik heina maha külima, missugune arw ka käest ära andmiseks peab olema, peale selle arwu wõib ka rentnik esimisesl aastal uue maa peale ühe wakamaa ala rüka ja tõisel aastal kahe wakamaa ala tõu wilja teha.
7.
Maad wõib pruukida rentnik iga aasta 6 wakamaa lina all ja 4 wakamaa kartohwlid aga ilma sõnnikuta panemata, sest et see ennegi aija ja röamaa tatrwis pruugitud wõib saada.
8.
Heinamaast saab rentnik oma pruukida Reetoro niit, Kindsi niit Suriko niit ja Kahru peramõtsa niit umbes arwata 12 wakamaa ala, kuna Wana usseaija niit ja Räo soo niit pärijade pruukida jääwad
9.
Mõts maa tükid mis praegusel aeal Peeter Waks Jaan Kindsiwa ja Jaan Juhkason käes pruukida on, saawad 1898 a. jautatud.
10.
Hoonetest on pruukida a) rentnikul üksikult üks suur ait, lauda otsan olew suur küün talli otsa aganik ja lamba laud, ja b) pärijadel üksikult kaks weikest aita, külle kambre uibu aija kõrwal olew küün, tsea paht ja aganik, kuna muidu hoonet ja usse aed pooleks pruukida on.
11.
Heinu, pohku ega sõnnikut ei tohi rentnik muiale wedada ehk müija.
12.
Honetest ja aijadest peab rentnik 2/3 kõrras hoidma ja parandama, milleks prii materiali saab.
13.
Peale lina leotus hau ei saa rentnik mingisugust põletus-puud ei ka hagu.
14.
Talumaksudest ja orjustest maksab ja orjab rentnik 2/3 osa kuna 1/3 perijade maksa ja orjata on.
15.
Kari käib ühes karjas, kuna karjus iga ühel oma peab olema.
16.
Jautamise olekust ei käi miite 1) aed mis aida otsas on sest et see üksi rentniku pruukida jääb ja b) uibu aed ja üle suure tee olew üles künnetud plats, mis üksi rendile andja pruukida jääwad.
17.
Rent ei tohi mingil kombel ei rendile andja ei ka muide wõlglaste kätte maksetud saada, enne kui kroonu ja maamaksude wõlg selle talu eest ära tasutud ja Kähri walla walit-
suse poolt selleks luba antud saab, wastulisel kõrral s.o. muide wõlglaste kätte ja muille maksetud rendiraha, rentniku käest sisse nõuetud saab.
J Krelman /allkiri/
katre Talomees ei oska kirja siis kirjutas tema palwe pääle Peeter Black
Otsustatud.
Tuhat kaheksa sada üheksakümnendmal /päiwal/weebruari kuu päewal 2 Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna V walla kohus Wana Koiola walla maeas tegi Kähri wallas Tennasilma külas elawade Kähri walla liikme Katre Peeter lesk Tallomees, ja Jaan Mihkli poeg Grossaman Raadi walla liikme suu sõnalise ja üles andmise peale kes mõlemad palelikult kohtule tutwad inimesed on käes olewa leppingu, mille nad pärast selle kõwa häälega ette lugemist nendest Jaan Grosmann ise oma käelikult, Aga et Katre Tallomees kirja ei oska siis tema palwe pääle Wana Koiola walla liikme Peeter Jacobi p. Blakkist alla kirjutatud sai, mida walla kohus tõeks tunnistab.
Tähendus: Mihkli ei tule lugeda "waid pääle kirjutatud Jacob on õige.
Kohtu eesistuja: M. Plakso
Kohtu liikmed: M. Kottisse
P. Ussin
Kirjutaja: K Weske