PROTOKOLL

Putkaste: Kohtuistungite protokollid (1883-1890)

LeidandmedEAA.2782.1.4
Kaader
96
97
Daatum08.02.1885
Protokolli numberII_6
Protokolli teema3. Laenusuhted; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Aadu Kuuse Peakohtumees
Johan Tammeweski Kohtumees
Mihkel Lukas Kohtumees

Tuli kohtu ette Putkaste walla Kolga Petri talu peremees Hans Punnius ja rääkis: Mihkel Kuuse on kolme aasta eest pma perega tema juure elama tulnud ja tema majasse kaasa toonud 4 1/2 tünd rukid, 1 1/2 tünd odre, 2 külimitu ube, 2 waka kaeru 1 leisik liha, 2 kulim nisu, 1 wak kalu 2 lehma, 2 wärssi, 1 hobune ja 1 siga. Aga et Mihkel kõik mis ta teenib omale peab ja maad rendiks ei anna selle pärast olla nemad Mihkliga tülisse läinud ja tahab Mihkelt oma juurest ara saata. Mihkel on omale maja aea ja leiwaga mõrrad teinud püiol käinud ja raha omale pidanud ja mitte rohkem kui 11 rubla rendi rahaks annud. Nemad on wilja ostnud, tema 3 tündert ja Mihkel 5 tündert; aga sest 5 tündrist on Mihkel 3 tündert kõrwale pannud. Ka perega ühtlasi teenitud rahast nimelt Keina kaupmehe heina tööraha 9 rub. ja roo lõikuse raha 4 rubla koku 13 rubla on Mihkel 1m. ernid ja 1m. odrade ja ühe leikuse tüki eest 2 rub kokku (kokku) 7 rub. 50 kop on Mihkel maja tarwituseks wälja annud ja 5 rubla 50 kop. omale pidanud ja peale selle oma 13 nädalase mõisa teenistuse raha 26 rub. 30 kop. ka oma kätte jätnud.

Mihkel Kuuse tuli ette ja rääkis: koik maksud mis makstud on tema aitanud teenida. Esimese sügise on tema moisa 19 rubla eest treid wedanud, 9 wõla pääwa tasa teeninud ja nenda palju roogu lõikanud et rent makstud saanud. Teise "1883" kewade se rendi rahaks on Hans Punnios 12 rubla ja tema 11 rubla renti maksnud. Sügisene rent 1883 on kartuhwli müima rahast makstud, Kewade 1884 on Hans Punnios temale ütlenud: sina oled mees, wõtta koht oma peale pea koha eest muret ja maksa rent ära. Siis on rent wõlgu jäänud ja tena läinud Pernau randa kala püiole. Kewade saanud 12 rubla eest wõid ja kartuhwlid ära müidud ja kui tema püiolt kodu tulnud pannud tema omast käest 11 rubla weel juure ja maksnud rendi ära. Kalad mis majas söödud on tema püitud olnud ja peale selle on tema ise oma ja oma poea pearaha maksnud ja oma ümber muretsenud mis tarwis olnud, oma härja on tema ära müinud ja selle raha eest 5 tündert wilja ostnud sest wiljast 2 tündert maja sooma ja 3 tündert suise heina leiba tarwis pannud. Oma 13 nädalase moisa teenistuse raha 26 rubla 30 kop. on ta oma kätte pidanud. Need kraamid mis Hans Punnios üles annud on tema oma wenna Hans Kuuse juurest ära lahkudes senna majasse toonud ja peale selle 44 waka karrtuhwlid

Hans Punnios rääkis jälle kõik see raha üle selle 11 rubla, mis ta enni üles annud mis Mihkel maksnud on Mihkel maja päewade ja tema perega teeninud, 1883 kewadel rendiks makstu 11 rubla on eni Mihkelt püitud kalade eest saadud. Kartuhwlid mis Mihkel toonud põle tema mitte mõetnud. Selle üle wõib Mihkli wend Hans Kuuse tunnistust anda.

Kohus pani nendele lepitust ette aga nemad ei ole lepimisega korda saanud.

Kohus moistis otsuseks

1. Kui Hans Punnios ja Mihkel Kuuse lahkuwad siis peab Hans Punnios Mihkel Kuusele walja andma see wara ja kraam mis Mihkel tema majasse kaasa toonud, nimelt: 4 1/2 tündert rukid, 1 1/2 tünd. odre, 2 külim. ube, 2 waka kaeru, 2 külim. nisu 1 leisikas liha 1 wak kalu, 2 lehma, 2 wärssi, 1 hobune ja 1 siga ja tööriistad

2. Peab Hans Punnios Mihklele maksma mis Mihkel senna maja tarwituseks ostnud:

Soola raha 11 rub. 30 kop.
Rendi rahaks makstud 11 rub.
2 tündri rukide hind 12 rub.
Suma 34 rub 30 kop.

3. Peab Mihkel Kuuse Hans Punniosele tagasi maksma:

13 nädala moisa teenistus 26 rub. 30 kop.
Roo lõikuse rahast 5 rub 50 kop.
Summa 31 rub 80 kop.

4. Kalad mis Mihkel senna Hans Punnios majasse toonud, jääwad selle pärast tasumatta et need mõrrad maja aea ja toiduga tehtud. See raha mis Mihkel püiol olled teeninud ja Mihkli ja tema poea palgaks ja nende pearaha tasumiseks. Wili mis Mihkel maja tarwituseks Peter Schwer käest lainanud peab Hans maksma.

5 Kartuhwlid annab Hans nenda palju Mihkelele kui ta oma wenna käest senna toonud seda peawad nemad Mihkli wenna Hans Kuuse käest järele kuulama.

6. Aga kas Mihkel sealt majast peab wälja minema woi senna elama jääma, seda ei woi walla kohus mitte moista see on moisa walitsuse asi.

ära seletud

Tuli kohtu ette Putkaste walla Kolga Petri talu peremees Hans Punnius ja rääkis: Mihkel Kuuse on kolme aasta eest pma perega tema juure elama tulnud ja tema majasse kaasa toonud 4 1/2 tünd rukid, 1 1/2 tünd odre, 2 külimitu ube, 2 waka kaeru 1 leisik liha, 2 kulim nisu, 1 wak kalu 2 lehma, 2 wärssi, 1 hobune ja 1 siga. Aga et Mihkel kõik mis ta teenib omale peab ja maad rendiks ei anna selle pärast olla nemad Mihkliga tülisse läinud ja tahab Mihkelt oma juurest ara saata. Mihkel on omale maja aea ja leiwaga mõrrad teinud püiol käinud ja raha omale pidanud ja mitte rohkem kui 11 rubla rendi rahaks annud. Nemad on wilja ostnud, tema 3 tündert ja Mihkel 5 tündert; aga sest 5 tündrist on Mihkel 3 tündert kõrwale pannud. Ka perega ühtlasi teenitud rahast nimelt Keina kaupmehe heina tööraha 9 rub. ja roo lõikuse raha 4 rubla koku 13 rubla on Mihkel 1m. ernid ja 1m. odrade ja ühe leikuse tüki eest 2 rub kokku (kokku) 7 rub. 50 kop on Mihkel maja tarwituseks wälja annud ja 5 rubla 50 kop. omale pidanud ja peale selle oma 13 nädalase mõisa teenistuse raha 26 rub. 30 kop. ka oma kätte jätnud.

Mihkel Kuuse tuli ette ja rääkis: koik maksud mis makstud on tema aitanud teenida. Esimese sügise on tema moisa 19 rubla eest treid wedanud, 9 wõla pääwa tasa teeninud ja nenda palju roogu lõikanud et rent makstud saanud. Teise "1883" kewade se rendi rahaks on Hans Punnios 12 rubla ja tema 11 rubla renti maksnud. Sügisene rent 1883 on kartuhwli müima rahast makstud, Kewade 1884 on Hans Punnios temale ütlenud: sina oled mees, wõtta koht oma peale pea koha eest muret ja maksa rent ära. Siis on rent wõlgu jäänud ja tena läinud Pernau randa kala püiole. Kewade saanud 12 rubla eest wõid ja kartuhwlid ära müidud ja kui tema püiolt kodu tulnud pannud tema omast käest 11 rubla weel juure ja maksnud rendi ära. Kalad mis majas söödud on tema püitud olnud ja peale selle on tema ise oma ja oma poea pearaha maksnud ja oma ümber muretsenud mis tarwis olnud, oma härja on tema ära müinud ja selle raha eest 5 tündert wilja ostnud sest wiljast 2 tündert maja sooma ja 3 tündert suise heina leiba tarwis pannud. Oma 13 nädalase moisa teenistuse raha 26 rubla 30 kop. on ta oma kätte pidanud. Need kraamid mis Hans Punnios üles annud on tema oma wenna Hans Kuuse juurest ära lahkudes senna majasse toonud ja peale selle 44 waka karrtuhwlid

Hans Punnios rääkis jälle kõik see raha üle selle 11 rubla, mis ta enni üles annud mis Mihkel maksnud on Mihkel maja päewade ja tema perega teeninud, 1883 kewadel rendiks makstu 11 rubla on eni Mihkelt püitud kalade eest saadud. Kartuhwlid mis Mihkel toonud põle tema mitte mõetnud. Selle üle wõib Mihkli wend Hans Kuuse tunnistust anda.

Kohus pani nendele lepitust ette aga nemad ei ole lepimisega korda saanud.

Kohus moistis otsuseks

1. Kui Hans Punnios ja Mihkel Kuuse lahkuwad siis peab Hans Punnios Mihkel Kuusele walja andma see wara ja kraam mis Mihkel tema majasse kaasa toonud, nimelt: 4 1/2 tündert rukid, 1 1/2 tünd. odre, 2 külim. ube, 2 waka kaeru, 2 külim. nisu 1 leisikas liha 1 wak kalu, 2 lehma, 2 wärssi, 1 hobune ja 1 siga ja tööriistad

2. Peab Hans Punnios Mihklele maksma mis Mihkel senna maja tarwituseks ostnud:

Soola raha 11 rub. 30 kop.
Rendi rahaks makstud 11 rub.
2 tündri rukide hind 12 rub.
Suma 34 rub 30 kop.

3. Peab Mihkel Kuuse Hans Punniosele tagasi maksma:

13 nädala moisa teenistus 26 rub. 30 kop.
Roo lõikuse rahast 5 rub 50 kop.
Summa 31 rub 80 kop.

4. Kalad mis Mihkel senna Hans Punnios majasse toonud, jääwad selle pärast tasumatta et need mõrrad maja aea ja toiduga tehtud. See raha mis Mihkel püiol olled teeninud ja Mihkli ja tema poea palgaks ja nende pearaha tasumiseks. Wili mis Mihkel maja tarwituseks Peter Schwer käest lainanud peab Hans maksma.

5 Kartuhwlid annab Hans nenda palju Mihkelele kui ta oma wenna käest senna toonud seda peawad nemad Mihkli wenna Hans Kuuse käest järele kuulama.

6. Aga kas Mihkel sealt majast peab wälja minema woi senna elama jääma, seda ei woi walla kohus mitte moista see on moisa walitsuse asi.

ära seletud


TAGASI KUVA MÄRGENDUS