Tulid kohtu ette Keina poe sellid Friedrich Kimberg ja Jacob Samafalenku ja kaebasid et Suuremoisa wallast rätsep Johannes Under - kes pileti soldat - olla nende üle Keina kiriku wöörmündri härra Baron Tiesenhausen ja kiriku õpetaja härra von Holstile - Emaste postimees Andrus Onu läbi kaks teutus kirja sisse saatnud, milles ööldud saab, et nemad - F. Kimberg j J. Samafalenku - olla kooli lastega nimelt Orjaku kubja tütre ja Andruse tütar Liisa Alpiusega poodi kanepi aitas lihalikult koos elanud ja Liisa Alpiosele rohtu annud mis peab ära kautama kui raskeks jääb. Woormundri härra Baron Tiesenhausen olla neid kui ka J. Undri selles asjas üle kuulanud, aga Johannes Under ütlenud et tema ei tea kas tema neid kirjasid kirjutanud on ehk mitte - sest tema olla palju kirjasid kirjutanud - ega pole woinud ka mitte tõeks tunnistada et nemad kooli lastega nenda teinud on. Nuud paluwad F. Kimberg ja J. Samafalenku kohut et Johannes Under peaks nende teutawate kirjade saatmise parast mi postimees Andrus Onu toeks tunnistab wastutamisele wõetud saama. Wöörmundri härra oli temale sisse saadetud kirja F. Kimbergi katte annud, mis tema ka siia kohtule sisse andis. See kiri oli punase tindiga kirjutud ja ilma nime alla kirjutamata. Peale selle andis Friedrich Kimberg ühe Hefti ja tindi klaasi - kus punane tint sees - kohtule siee. Selle Hofti sisse oli J. Under minewa sui Keina kaupmees Peter Liinberg juures tööl olles oma käega kirjutanud; milles kae kiri nende teutawa kirjades olewa käe kirjaga ühesugune oli ja selle tindi klaasi oli F. Kimberg Suuremoisa waldast Johannes Undri nabres elawa Madis Kimbergi juurest toonud, kust J. Under iga kord kui temal midagi kirjutamist olnud tinti wiinud, sest Johannes Undril põle omal tinti olnud, - see tint oli selle tindiga, kellega need teutuse kirjad kirjutud ühe sugune.
Keina kiriku õpetaja härra v. Holst oli ka selle kirja mis temale sisse saadetud, siia kohtule sisse saatnud. See kiri oli Wöörmündri härrale sisse saadetud kirjaga, käekirja kui ka tindi poolest ühesugune.
Johannes Under kes 26 a. w. Suuremoisa walla hingekirja, pileti soldat Hapsalu Mesnoi kamandust, Lutheruse usku, 1 1/2 aasta eest altari sakramenti saanud ja praegust ühe Putkaste walla koolis käia tüdruku Andruse tüttar Liisa Alpiusega keeldud sobruses elamise pärast kohtu all, tuli kohtu kutsumise peale ette ja rääkis tema ei tea neist teutawate kirjadest mis Wöörmündri harra Baron Tiesenhausen ja kiriku opetaja härra von Holstile, Keina poe sellide F. Kimberg ja J. Samafalenku üle sisse saadetud ühtegi tunnistust anda ega ka nimetud poe sellide ule mingisugust süid tunnistada. Tema on kül Emaste postimees Andrus Onuga kirjasid saatnud aga kus ja kellele seda tema enam ei maleta, temal on palju kirjutamist ja töö rechnungide saatmist.
Emaste postimees Andrus Onu kes Emaste walla hingekirjas, 28 a. w. ja Lutheruse usku ning ühe kuu eest altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis: 5mal Martsil s. a. kui tema Hapsalust postist tulnud, on Suuremoisa wallast ratsep Johannes Under Pasti kõrtsus olnud, seal 3 pudelid õlut ostnud ja teda tellinud ennast edasi sõita, mis peale tema siis ka J Undre oma ree peale wötnud ja tulema hakanud. Pasti ja Waimla moisa wahel on J. Under ühe kirja tema kätte annud ja seda Waimla moisa ara anda käskinud, mis tema ka teiste kirjadega seltsis Waimla moisa härra Baron Tiesenhausen kätte annud. Sealt on tema jälle edasi sõitnud kuni Putkaste moisa wana wiina köögi juure, seal on Joh. Under tema ree pealt maha tulnud ja jälle teise kirja tema kätte ja seda Keina kiriku opetaja v. Holsti kätte anda käskinud. Johannes Under on temast siis sinna maha jäänud kunas tema edasi sõitnud ja selle kirja Keina kiriku õpetaja kätte annud Parast kui tema jälle posti läinud on Wöörmündri härra temalt küsinud kust ta need kirjad saanud, mis tema 5mal Märtsil temale ja Keina öpetajale wiinud. Tema pöle esite seda enam mäletanud aga pärast on temale meele tulnud et ta need kirjad Johannes Undri käest saanud ja wöib selle peale wanduda et see tõsi on.
Nüüd sai kohtu poolest J. Undrilt küsitud kas tema on 5. Martsil Emaste postimees Andrus Onu seltsis söitnud, kus tema siis läinud ja kas tema wõib tõeks tehja et tema neid teutawaid kirjasid mitte ei ole nimetud postimehe kätte annud, ehk kui ta annud, mis kirjad need siis olnud ja kellele need pidanud saama
Johannes Under andis wastuseks: tema wõib kül A. Onu seltsis söitnud ja tema kätte ka kirjasid annud olla, aga et sest nüid juba 7 nädalad mooda on, selle pärast tema seda enam ei mäleta, kus ta 5m Martsil käinud, ehk mis kirjad tema postimees A. Onu kätte annud.
Kohtu poolest sa J. Undrelt küsitud kellele tema üle pea sell talwel kirjasid ja töörehnungid saatnud on.
Johannes Under ütleb tema seda enam ei mäleta.
Kohtu poolest sai Johannes Undrelt küsitud kas selle Hefti sees kirjutud kiri tema käe kiri on ja missuguse tindiga tema omad kirjad on kirjutanud ja kas temal omal on tinti olnud woi on tema seda mujalt toonud.
Johannes Under andis wastuseks et selle Hofti sees kirjutud kiri tema käe kiri on ja et temal omal mitte tinti ei ole olnud waid on iga kord kui tal tarwis kirjutada olnud oma naabride Madis Kimberg ja Salmi juurest punast tinti toonud.
Kohtu poolest sai Johannes Undrele need kaks kirja, mis tema Andrus Onu ütlemist mööda woormundri ja kiriku opetaja harrale saatnud saatud ette pandud ja temalt küsitud, kas tema neid kirjasid oma kae kirjaks tunnistab ja seda tinti seks mis tema oma naabri mehe Madis Kimbergi käest wõtnud?
Johannes Under wastas et tema seda käe kirja omaks ei tunnista et see kül tema käe kirjaga ühte moodi on, aga tint woib kül see olla mis ta Madis Kimbergi kaest wotnud.
Kohtu poolest said kooli lapsed Liisa Alpius kes nimetud J. Undrega ära keelatud sõbruse pärast kohtu all ja Orjaku kubja tütred Leena ja Maria Holtsmer kohtu ette kutsutud ja nendelt küsitud kas nendel mingisugust sobrust poe sellide F. Kimberg ja J Sammafalenkuga on olnud.
Liisa Alpius ja Leena ja Marie Holtsmer wastasid et nendel ialgi mingisugust sobrust nimetud poe sellidega pole olnud.
Kohus moistis otsuseks:
Et Emaste postimees Andrus Onu toesti tunnistab et Johanns Under need kirjad tema labi Wöörmündri harra Baron Tiesenhausen ja kiriku õpetaja harra v. Holsti katte saatnud ja et nende kirjade kiri Johannes Undri kaekirjadega ühe sugune on ja see tint mis Johannes Under tõeks tunnistab ka nende kirjadega ühe karwaline selle pärast ei sa Johannes Under salgamist mitte ustud ja saab nende teutawate kirjade kirjad, kirjutamine Johannes Undri süüks arwatud. Ja et Johannes Under nende kirjade kirjutamist ära salgab selle parast on see selge et tema nede kirjadega on tahtnud F. Kimbergi ja Jacob Samafalenkud ilma süita teutada ja oma süid, nimetud Liisa Alpiuse söbruse pärast wähendada.
Et aga Johannes Under pileti soldat ja tema sui ka suurem kui walla kohus ära trahwida wõiks, selle parast saab eesseisaw protokolli ära kiri uhes nende teutawate kirjadega kui ka see Heft kelles olewad kirja Johannes oma käe kirjaks tunnistab, selle palwega Korgesteauustud Hakenrichteri Harrale sisse saadetud et J. Under Eestimaa t. r. s. § 1259 ja rahu kohtu trahwi seaduse § 131 mööda trahwitud saaks.
Muud kohtu asju põle sell korral enam ette tulnud
Peakohtumees: Aadu Kuuse XXX
kõrwasmehed: Johan Tammeweski XXX Jaan Türri
Kirjutaja: J. Simson <allkiri>
Tulid kohtu ette Keina poe sellid Friedrich Kimberg ja Jacob Samafalenku ja kaebasid et Suuremoisa wallast rätsep Johannes Under - kes pileti soldat - olla nende üle Keina kiriku wöörmündri härra Baron Tiesenhausen ja kiriku õpetaja härra von Holstile - Emaste postimees Andrus Onu läbi kaks teutus kirja sisse saatnud, milles ööldud saab, et nemad - F. Kimberg j J. Samafalenku - olla kooli lastega nimelt Orjaku kubja tütre ja Andruse tütar Liisa Alpiusega poodi kanepi aitas lihalikult koos elanud ja Liisa Alpiosele rohtu annud mis peab ära kautama kui raskeks jääb. Woormundri härra Baron Tiesenhausen olla neid kui ka J. Undri selles asjas üle kuulanud, aga Johannes Under ütlenud et tema ei tea kas tema neid kirjasid kirjutanud on ehk mitte - sest tema olla palju kirjasid kirjutanud - ega pole woinud ka mitte tõeks tunnistada et nemad kooli lastega nenda teinud on. Nuud paluwad F. Kimberg ja J. Samafalenku kohut et Johannes Under peaks nende teutawate kirjade saatmise parast mi postimees Andrus Onu toeks tunnistab wastutamisele wõetud saama. Wöörmundri härra oli temale sisse saadetud kirja F. Kimbergi katte annud, mis tema ka siia kohtule sisse andis. See kiri oli punase tindiga kirjutud ja ilma nime alla kirjutamata. Peale selle andis Friedrich Kimberg ühe Hefti ja tindi klaasi - kus punane tint sees - kohtule siee. Selle Hofti sisse oli J. Under minewa sui Keina kaupmees Peter Liinberg juures tööl olles oma käega kirjutanud; milles kae kiri nende teutawa kirjades olewa käe kirjaga ühesugune oli ja selle tindi klaasi oli F. Kimberg Suuremoisa waldast Johannes Undri nabres elawa Madis Kimbergi juurest toonud, kust J. Under iga kord kui temal midagi kirjutamist olnud tinti wiinud, sest Johannes Undril põle omal tinti olnud, - see tint oli selle tindiga, kellega need teutuse kirjad kirjutud ühe sugune.
Keina kiriku õpetaja härra v. Holst oli ka selle kirja mis temale sisse saadetud, siia kohtule sisse saatnud. See kiri oli Wöörmündri härrale sisse saadetud kirjaga, käekirja kui ka tindi poolest ühesugune.
Johannes Under kes 26 a. w. Suuremoisa walla hingekirja, pileti soldat Hapsalu Mesnoi kamandust, Lutheruse usku, 1 1/2 aasta eest altari sakramenti saanud ja praegust ühe Putkaste walla koolis käia tüdruku Andruse tüttar Liisa Alpiusega keeldud sobruses elamise pärast kohtu all, tuli kohtu kutsumise peale ette ja rääkis tema ei tea neist teutawate kirjadest mis Wöörmündri harra Baron Tiesenhausen ja kiriku opetaja härra von Holstile, Keina poe sellide F. Kimberg ja J. Samafalenku üle sisse saadetud ühtegi tunnistust anda ega ka nimetud poe sellide ule mingisugust süid tunnistada. Tema on kül Emaste postimees Andrus Onuga kirjasid saatnud aga kus ja kellele seda tema enam ei maleta, temal on palju kirjutamist ja töö rechnungide saatmist.
Emaste postimees Andrus Onu kes Emaste walla hingekirjas, 28 a. w. ja Lutheruse usku ning ühe kuu eest altari sakramenti saanud tuli ette ja rääkis: 5mal Martsil s. a. kui tema Hapsalust postist tulnud, on Suuremoisa wallast ratsep Johannes Under Pasti kõrtsus olnud, seal 3 pudelid õlut ostnud ja teda tellinud ennast edasi sõita, mis peale tema siis ka J Undre oma ree peale wötnud ja tulema hakanud. Pasti ja Waimla moisa wahel on J. Under ühe kirja tema kätte annud ja seda Waimla moisa ara anda käskinud, mis tema ka teiste kirjadega seltsis Waimla moisa härra Baron Tiesenhausen kätte annud. Sealt on tema jälle edasi sõitnud kuni Putkaste moisa wana wiina köögi juure, seal on Joh. Under tema ree pealt maha tulnud ja jälle teise kirja tema kätte ja seda Keina kiriku opetaja v. Holsti kätte anda käskinud. Johannes Under on temast siis sinna maha jäänud kunas tema edasi sõitnud ja selle kirja Keina kiriku õpetaja kätte annud Parast kui tema jälle posti läinud on Wöörmündri härra temalt küsinud kust ta need kirjad saanud, mis tema 5mal Märtsil temale ja Keina öpetajale wiinud. Tema pöle esite seda enam mäletanud aga pärast on temale meele tulnud et ta need kirjad Johannes Undri käest saanud ja wöib selle peale wanduda et see tõsi on.
Nüüd sai kohtu poolest J. Undrilt küsitud kas tema on 5. Martsil Emaste postimees Andrus Onu seltsis söitnud, kus tema siis läinud ja kas tema wõib tõeks tehja et tema neid teutawaid kirjasid mitte ei ole nimetud postimehe kätte annud, ehk kui ta annud, mis kirjad need siis olnud ja kellele need pidanud saama
Johannes Under andis wastuseks: tema wõib kül A. Onu seltsis söitnud ja tema kätte ka kirjasid annud olla, aga et sest nüid juba 7 nädalad mooda on, selle pärast tema seda enam ei mäleta, kus ta 5m Martsil käinud, ehk mis kirjad tema postimees A. Onu kätte annud.
Kohtu poolest sa J. Undrelt küsitud kellele tema üle pea sell talwel kirjasid ja töörehnungid saatnud on.
Johannes Under ütleb tema seda enam ei mäleta.
Kohtu poolest sai Johannes Undrelt küsitud kas selle Hefti sees kirjutud kiri tema käe kiri on ja missuguse tindiga tema omad kirjad on kirjutanud ja kas temal omal on tinti olnud woi on tema seda mujalt toonud.
Johannes Under andis wastuseks et selle Hofti sees kirjutud kiri tema käe kiri on ja et temal omal mitte tinti ei ole olnud waid on iga kord kui tal tarwis kirjutada olnud oma naabride Madis Kimberg ja Salmi juurest punast tinti toonud.
Kohtu poolest sai Johannes Undrele need kaks kirja, mis tema Andrus Onu ütlemist mööda woormundri ja kiriku opetaja harrale saatnud saatud ette pandud ja temalt küsitud, kas tema neid kirjasid oma kae kirjaks tunnistab ja seda tinti seks mis tema oma naabri mehe Madis Kimbergi käest wõtnud?
Johannes Under wastas et tema seda käe kirja omaks ei tunnista et see kül tema käe kirjaga ühte moodi on, aga tint woib kül see olla mis ta Madis Kimbergi kaest wotnud.
Kohtu poolest said kooli lapsed Liisa Alpius kes nimetud J. Undrega ära keelatud sõbruse pärast kohtu all ja Orjaku kubja tütred Leena ja Maria Holtsmer kohtu ette kutsutud ja nendelt küsitud kas nendel mingisugust sobrust poe sellide F. Kimberg ja J Sammafalenkuga on olnud.
Liisa Alpius ja Leena ja Marie Holtsmer wastasid et nendel ialgi mingisugust sobrust nimetud poe sellidega pole olnud.
Kohus moistis otsuseks:
Et Emaste postimees Andrus Onu toesti tunnistab et Johanns Under need kirjad tema labi Wöörmündri harra Baron Tiesenhausen ja kiriku õpetaja harra v. Holsti katte saatnud ja et nende kirjade kiri Johannes Undri kaekirjadega ühe sugune on ja see tint mis Johannes Under tõeks tunnistab ka nende kirjadega ühe karwaline selle pärast ei sa Johannes Under salgamist mitte ustud ja saab nende teutawate kirjade kirjad, kirjutamine Johannes Undri süüks arwatud. Ja et Johannes Under nende kirjade kirjutamist ära salgab selle parast on see selge et tema nede kirjadega on tahtnud F. Kimbergi ja Jacob Samafalenkud ilma süita teutada ja oma süid, nimetud Liisa Alpiuse söbruse pärast wähendada.
Et aga Johannes Under pileti soldat ja tema sui ka suurem kui walla kohus ära trahwida wõiks, selle parast saab eesseisaw protokolli ära kiri uhes nende teutawate kirjadega kui ka see Heft kelles olewad kirja Johannes oma käe kirjaks tunnistab, selle palwega Korgesteauustud Hakenrichteri Harrale sisse saadetud et J. Under Eestimaa t. r. s. § 1259 ja rahu kohtu trahwi seaduse § 131 mööda trahwitud saaks.
Muud kohtu asju põle sell korral enam ette tulnud
Peakohtumees: Aadu Kuuse XXX
kõrwasmehed: Johan Tammeweski XXX Jaan Türri
Kirjutaja: J. Simson <allkiri>
