PROTOKOLL

Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)

LeidandmedEAA.3388.1.14
Kaader
105
106
107
Daatum24.04.1897
Protokolli number9
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

II Wõru Ulema Talurahwa kohtu jauskonna V walla kohus 24 aprillil 1897 aastal

Juures oliwad: kohtu eesistuja Jakob Plak

                            kohtu liikmed

                                                     Peeter Kirep

                                                     Peeter Usin

                                                   

                              Kirjutaja Karl Weske

Ette tuliwad Wana Koiola wallas Wanas külas elaw Nr 114 talu omanik Peeter Peetri poeg Lutsar ja Peri walla liige Jaan Johani poeg Liiw ning palusid neil oma wahel tehtud lepingud lepingu raamatusse üles wõtta ja tõeks tunnistada.

                                                                                                             Leping.

                                                                                                                  § -1.

Peeter Peetri poeg Lutsar annab oma talu Nr 114 maast poole kõigist nurmedest, mis ülekõige 22 wakkamaad wälja teeb, Jaan Johani poeg Liiwale kuue aasta peale, see on 23 aprillist sest aastast kuni 23 aprillini 1903 aastani rendi peale, esimesel aastal 30 rubla ja järgmiste wiie jooksul 35 rubla eest aastas.

                                                                                                                  §-2.

Rentnik Jaan Liiw maksab rendi igal aastal 23 aprillil Peeter Lutsarile ja maksab aasta rendi ette.

                                                                                                                 § -3.

Rentnik Jaan Liiw saab 3 1/2 wakkamaad rükka sõnnikuga tehtud ja rentnik peab 3 1/2 wakka maa maad sõnnikuga tehtud rukka, rendi aja lõpul, käest ära andma.

                                                                                                                 §-4

Rentnik Jaan Liiw saab ka weel kaks tükki heinamaad, ja nimelt, Lehmu soo heina maa ja Mütistu nidu omale pruukimiseks kõiges rendi ajaks.

                                                                                                                  §-5

Rentnik ei tohi õle ei ka põhu kraami majast wälja wija ehk müija ei ka sõnnikut muijale wedada, heinu wõib nii palju ära wija kui palju sisse toob.

                                                                                                                  §-6

Rendile andjal omma talu nurme nelja wakkamaa suurustest tükigest ära jaotedud ja rentnik saab egast ütest poole enesele pruukimiseks nii ett üle kõige 22 wakkamaa wälja teeb

                                                                                                                 §-7

Rentnik awitab, walmis ostetu lauda, kodu wedada ja üles panna ja saab ka poole pruukimiseks.

                                                                                                                §-8

Elo tarest saab rentnik Jaan Liiw nuka kambre ja köögi hendale pruukimiseks, rehe tare ja suure aida saab rentnik täieste oma pruukimiseks, aga küünile teewad ühes wahe wahele ja rentnik saab ühe poole enesele põhu panemiseks.

                                                                                                               §-9

Keriku ja posti teed, säewad ni moodi pooles et üks teeb kewade ja tõine sügise, aga muud maa maksud ei puttu rentnikule midagi

                                                                                                               §-10

Peeter Lutsar ei saa rentnikule enne kondrati aja loppu üles ütelda, aga rentnik wõib esimesel aastal jaanuari kuul peremehele teada andma kui tahab ära minna renditud kohast, ja peale selle wõib Lutsar tõisele wälja rentida

                                                                                                              §-11

Rentnik peab 2 kari elajat üle talwe pidama mitte aga wähem, aga rohkem küll kui soowib ja jõuab.

                                                                                                              §-12

Maa prukimine jäeb täitsa rentnikule oma arwamise ala, enge maa käest ära andmisel peab rüka kõrred üles kündma, nii palju kui wastu wõtab.

                                                                   Jaan Liiw                                            Peeter Lutsar

Tuhat kaheksasada üheksakümmend seitsmendal aasta aprilli kuu kakskümmend neljandal päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna V walla kohtus Wana-Koiola walla majas on see akt talupoegadest Peeter Peetri poeg Lutsar 114 talu omanik ja Peri walla liikme Jaan Johani poeg Liiw, kes Wana-Koiola wallas Wanas külas elawad, suusõnaliselt kohtu ees tehtud, kes palelikult kohtule tuttawad inimesed on ja perast akti ette lugemist, selle oma käelikult alla kirjutasid, mis kohtu poolt tõeks tunnista-

tud saab ja akti raamatusse Nr 9 all sisse kirjuted.

                                                                  Kohtu eesistuja: J Plak

                                                                  Kohtu liikmed:  P. Kirep

                                                                                do         P. Ussin

                                                                      Kirjutaja: K Weske

II Wõru Ulema Talurahwa kohtu jauskonna V walla kohus 24 aprillil 1897 aastal

Juures oliwad: kohtu eesistuja Jakob Plak

                            kohtu liikmed

                                                     Peeter Kirep

                                                     Peeter Usin

                                                   

                              Kirjutaja Karl Weske

Ette tuliwad Wana Koiola wallas Wanas külas elaw Nr 114 talu omanik Peeter Peetri poeg Lutsar ja Peri walla liige Jaan Johani poeg Liiw ning palusid neil oma wahel tehtud lepingud lepingu raamatusse üles wõtta ja tõeks tunnistada.

                                                                                                             Leping.

                                                                                                                  § -1.

Peeter Peetri poeg Lutsar annab oma talu Nr 114 maast poole kõigist nurmedest, mis ülekõige 22 wakkamaad wälja teeb, Jaan Johani poeg Liiwale kuue aasta peale, see on 23 aprillist sest aastast kuni 23 aprillini 1903 aastani rendi peale, esimesel aastal 30 rubla ja järgmiste wiie jooksul 35 rubla eest aastas.

                                                                                                                  §-2.

Rentnik Jaan Liiw maksab rendi igal aastal 23 aprillil Peeter Lutsarile ja maksab aasta rendi ette.

                                                                                                                 § -3.

Rentnik Jaan Liiw saab 3 1/2 wakkamaad rükka sõnnikuga tehtud ja rentnik peab 3 1/2 wakka maa maad sõnnikuga tehtud rukka, rendi aja lõpul, käest ära andma.

                                                                                                                 §-4

Rentnik Jaan Liiw saab ka weel kaks tükki heinamaad, ja nimelt, Lehmu soo heina maa ja Mütistu nidu omale pruukimiseks kõiges rendi ajaks.

                                                                                                                  §-5

Rentnik ei tohi õle ei ka põhu kraami majast wälja wija ehk müija ei ka sõnnikut muijale wedada, heinu wõib nii palju ära wija kui palju sisse toob.

                                                                                                                  §-6

Rendile andjal omma talu nurme nelja wakkamaa suurustest tükigest ära jaotedud ja rentnik saab egast ütest poole enesele pruukimiseks nii ett üle kõige 22 wakkamaa wälja teeb

                                                                                                                 §-7

Rentnik awitab, walmis ostetu lauda, kodu wedada ja üles panna ja saab ka poole pruukimiseks.

                                                                                                                §-8

Elo tarest saab rentnik Jaan Liiw nuka kambre ja köögi hendale pruukimiseks, rehe tare ja suure aida saab rentnik täieste oma pruukimiseks, aga küünile teewad ühes wahe wahele ja rentnik saab ühe poole enesele põhu panemiseks.

                                                                                                               §-9

Keriku ja posti teed, säewad ni moodi pooles et üks teeb kewade ja tõine sügise, aga muud maa maksud ei puttu rentnikule midagi

                                                                                                               §-10

Peeter Lutsar ei saa rentnikule enne kondrati aja loppu üles ütelda, aga rentnik wõib esimesel aastal jaanuari kuul peremehele teada andma kui tahab ära minna renditud kohast, ja peale selle wõib Lutsar tõisele wälja rentida

                                                                                                              §-11

Rentnik peab 2 kari elajat üle talwe pidama mitte aga wähem, aga rohkem küll kui soowib ja jõuab.

                                                                                                              §-12

Maa prukimine jäeb täitsa rentnikule oma arwamise ala, enge maa käest ära andmisel peab rüka kõrred üles kündma, nii palju kui wastu wõtab.

                                                                   Jaan Liiw                                            Peeter Lutsar

Tuhat kaheksasada üheksakümmend seitsmendal aasta aprilli kuu kakskümmend neljandal päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna V walla kohtus Wana-Koiola walla majas on see akt talupoegadest Peeter Peetri poeg Lutsar 114 talu omanik ja Peri walla liikme Jaan Johani poeg Liiw, kes Wana-Koiola wallas Wanas külas elawad, suusõnaliselt kohtu ees tehtud, kes palelikult kohtule tuttawad inimesed on ja perast akti ette lugemist, selle oma käelikult alla kirjutasid, mis kohtu poolt tõeks tunnista-

tud saab ja akti raamatusse Nr 9 all sisse kirjuted.

                                                                  Kohtu eesistuja: J Plak

                                                                  Kohtu liikmed:  P. Kirep

                                                                                do         P. Ussin

                                                                      Kirjutaja: K Weske