II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna V walla kohus 24 aprillil 1897 aastal

Juures oliwad kohtu eesistuja Jakob Plakk

                         kohtu liikmed:    Peeter Ussin

                                                       P. Kirep.

                       Kirjutaja: Karl Weske

Ette tuliwad Wana-Koiola wallas Himmaste külas elawad: Himmaste küla kooliõpetaja Johan Peetri poeg Hurt ja Peri walla liige Johan Hindriku poeg Kiristaja ning palusid neil oma wahel tehtud lepingud lepingu raamatusse üles wõtta ja tõeks tunnistada.

                                                                                                   Leping

                                                                                                          §-1.

Johan Hurt annab Himmaste koolimaja maa Johan Kiristajale kolmeks aastas rendile se on 1897 aastast kuni 23 aprillini 1900 aastani. Sellest koolimaast, jääb nurmest Johan Keerd piri weerest kuni Joro oroni koolmeistri kätte; ja Wõlsimõtsast teeweeren ollew kolmenukaline tük Johan Keerdo piiri weeren, kuni tiigini.

                                                                                                          §-2

Heinamaad saab Johan Kiristaja Purmaku niidust suuremba poole ja Lepoja niidu.

                                                                                                          §-3

Aija maad rentnikul saada ei ole.

                                                                                                         § -4

Johan Kiristaja maksab Johan Hurdale egal aastal wiiskümmend rubla (50 rubl) raha; 15 wakka rüki, 15 wakka keswi ja 5 wakka kaeru ja wili ei tohi mitte korjatu olla, enge Hurt wõtab niisugutse rehe wilja ta esi tahab, ja wili peab kõigist ümbrohust puhas olema.

                                                                                                        §-5

Peale selle annab Juhan Kiristaja Hurdale kaks puuda häid puhtid reiwa linno, ehk kui linno ei taha anda, siis massab punna eest 3 rubla, kui kauba linad 3 rublat massa-

wad, siis massab rentnik rõiwa linno eest 4 rubla pund. Linad peawad egal aastal kuni 20 nowembrini ära antama; muido peab päle selle kahjo tasumist masma.

                                                                                                        §-6

Nurme ehk ristikheina wõttawad Johan Hurt, ja Johan Kiristaja egal aastal pooleks; seeme haina jätab Johan Kiristaja oma poole sisse. Haina tegemine ehk kuiwatamine ja kodu wedamine on Johan Kiristaja kohus.

                                                                                                       §-7

Kartohwlid teeb ja harib Johan Kiristaja johan Hurdale egal aastal 4 külimati ala ja künnab naad sügi üles ning weab koopa; kartohwlid teeb Hurt koha peale, kuhu ise tahab;

kartohwli seeme ja üles wõtmine om Hurda oma asi.

                                                                                                      §-8

Lehma sööda, see om peenikese ja pika haganad ja söödawa põhu ehk peenikesed õled annab Johan Kiristaja Johan Hurdale egal aastal wienda jun.

                                                                                                      §-9

Johan Hurt elajad ja lambad see om 3 lehma ja 4 lammast ja nende pojad käiwad rentniku karjusse hoitmisel ilma maksuta rentniku karjamaal. Niisama käiwad ka tsia rent-

niku karjan kui tall oma karjan omma.

                                                                                                     §-10

Õlgi elajatele alalaotamiseks pruugiwad mõlemad ni kawwa kui küünis.

                                                                                                     §-11.

Et sõnnikut mitte kautsi ei läheks ja et usaid ikka puhas oleks selleperast peab rentnik suwel hendale lehma jootmise tahra tegema kui seda ei taha, siis suwel ka lauda manu elajaid jootma.

                                                                                                   §-12

Ristikhaina nurme päält peab rentnik egal kewadel rüakõrre ära äestama, koku riibuma ja kodo wedama elajatele alla laotamiseks

                                                                                                   §-13

Aido parandamine maija ümber om rentniku kohus ja kulu.

                                                                                                    §-14

Wiimatsel aastal peab rentnik niisama palju rükkä ja ristikheina külwama, kui sellel kätte andmise aastal 1897 külwatud om s.o. 9 1/2 wakka ala rükka ja ristikheina 8 wakka ala.

                                                                                                  §-15

Maad künnab rentnik egal sügisel parajal ajal üles ja wiimatsel aastal niisama palju kui nüüd 1897 a kewadel temale küntud maad kätte om antud.

                                                                                                  §-16

Liina wõib rentnik teha 5 wakka maa ala. Kui rentnik lina koskil weski mann ehk mujal ajab ehk rabab, siis peab ta lina luu kõik ilosaste täwweste kodo tooma, muido sadab kange trahwi ala

                                                                                                  §-17

Rentnik massab egal aastal, Jüri päewal 40 rubla ja sügise 10 rubla nowembri kuul raha wilja massab rentnik ega kord septembri kuul kuni 15da päewani ära.

                                                                                                   §-18

Laut, aidad ja köök omma utitse. Elamiseks saab rentnik koolimajan suure katte aknaga tare, ent peab selle hästi puhta ja korran hoitma, muido wõib rehte saadetud saada. Muud hooned saab rentnik suure õleküüni ja hobuse talli, tall om praegu Peeter Hurtiga ütine

                                                                                                 §19

Puid saab rentnik talwel tare kütta rehe ja koogi puud peab tema omad muretsema.

                                                                                                §-20

Karja elajaid peab rentnik kõige wähemb 4 tükki pidama, lambaid wõib nii palju kui tahab pidada.

                                                                                                §-21

Ristikhaina ei tohi rentnik ei ka Hurt enne üleüldist tegemist ei põima ei ka sööta, wastalisel korral sadab tema, kui tõise oma pruukija säädusliku trahwi ala. Üleüldse ei tohi rentnik ei haino ei ka põhku ei ka midafi elaja söögi kraami mitte müwwa ei ka majast wälja kinki, aga heinu nii palju kui sisse tulekil sisse toob wõib ka wäljaminekul ära wija.

                                        Joh. Hurt                                        Juhhan Kirristaija

Tuhat kaheksa sada üheksakümmend seitsmendal aastal aprilli kuu kakskümmend neljandal päewal Ii Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna V walla kohtus Wana-Koiola walla majas on see leping Wana-Koiola walla Himmaste külas elawa kooliõpetja Johan Peetri poeg Hurt ja Peri walla liikme Johan Kiristaja Hindriku poeg wahel suusõnali-

selt kohtus tehtud, kes palelikult kohtule tutawad inimesed on ja perast lepingu ette lugemist, selle oma käelikult alla kirjutasid, mis kohtu poolt tõeks tunnistatud saab ja akti raamatusse Nr 10 all sisse kirjutatud.

                                                                      Eesistuja J Plak

                                                            Kohtu liikmed   P Ussin

                                                                                        P. Kirep

                                                                   Kirjutaja: K Weski