Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)
| Leidandmed | EAA.3388.1.14 |
|---|---|
| Kaader | 111 112 |
| Daatum | 30.04.1897 |
| Protokolli number | 13 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | § 6 kaks korda; lartama- kõvasti lööma |
Ii Wõru Ülema Taluirahwa kohtu kaoskonna V walla kohus 30 aprillil 1897 aastal
Juures olid: kohtu eesistua: JakobPlakk
kohtu liikmed Peeter Kirep
Peeter Ussin
Ette tullid Kähri wallan Tänasilma külan elawad Jaan Johani poeg Purasson ja Johan Johani poeg Praggi ning palusid neil oma wahel suusõnalist lepingut protokolli raama-
tusse sisse kirjutada ja tõeks tunnistada.
Leping.
Jaan Purasson annab oma Kurwitse talu maast selle maatüki mis õue äärest kuni ligi Wastse -Koiola piiri ulatab, kolmes aastas, se om 23 aprillist 1897 a. kuni 23 aprillini 1900 a. Johan Pragi kätte rendi pääle.
§-II
Johan Pragi maksab selle maatüki eest (90) üheksakümmend rubla renti esimesel aastal, kui aga tõiseks ning n.e. jääb maksab aastas üheksakümmend wiis rubla ja rendi maksab rentnik I poole 45 rubla 1 aprillil sa II poole 45 rubla 1 oktobril ette ära.
§-III
Esimesel aastal on ülesütlemine mõlemilt poolt lubatud,
§ IV
Aiamaalt wõttab peremees oma pruukimiseks all seiswa heinamaaga nii kui see endise rentniku kaes oli: 1. Õue äärest wõtab peremees oma pruukimiseks 1/2 wakkama maad ristikheina ja 1/2 wakkamaa maad rüa kõrt iga aasta, 2. Heinamaadest wõtab peremees oma pruukimiseks Tänasilma piirist Helsesilla niidu ja Karilatsist Kahru peramõtsa niidu, rõised kolm jääwad rentnikule pruukida.
§ V
Rentniku karjus hoiab ka peremehe loomad oma karjaga ühes, üksi kiini ajal annab peremees oma karjust abis.
§-VI
Maja maksud mis rahaga maksa tulewad maksab peremees, wilja maksud aga rentnik ja orjab kõik orjused ning säeb posti tee, kiriku tee säädmine on peremehe jaoks.
§- VI
Korteri saab rentnik suurema kambri - peremees wõtab enesle wähema; ühe aida ja küüni wõttab peremees ka oma pruukimiseks - tõised jääwad rentnikule; rehetuas, kojas, rehe all ja kaiwu üle on mõlemil ühe wõrra õigust. Ehitus on peremehe asi; aga ehitusmaterjali awitab rentnik wedada, ja kattuste parandamine nendel hoonetel, mis rentniku käes on - om rentniku asi ja tema jaos olewa aijamaa ees olewad aijad ja nende roodluste alal hoidmine jääb rentniku pääle nii et parandatud ja roodlad alal on.
§-VII
Rentnik külwab õigel ajal rukid korraperast ja häste aritud maa pääle, see on 25 augustil peab juba wiimne rükis külitud olema, rukid peab nii palju tegema kui palju põima saab. Linno neliwakkamaa maad, kartohwlid 2 wakkamaa maad ja 20 koormad sõnnikud kartohwli maale panema, ristikheina külwab rentnik kolme wakkamaa maad ega aasta. Muud põldu wõib külida nii palju kui maa kannab. Rükki (oled) kõrre peab sügise üles kündma
§-VIII
Rentnikul on luba kadakaid ja lepa hagu lina leotamise tarwis raguda, kase wõsu rajumine on keelatud
§-IX
Tule kahju korral küla peal peab rentnik/sulane kahjutasumiseks 24 punda õlgi wiima ja oma osa palgisid manu wedama.
§ X
Kõik puude rikumised, marja ja õunepuu lartamised ja lahkumised ja muud koerestikud, mis ka laste läbi sünnib, on kõwaste keelatud olgu külas ehk kodus
§-XI
Heinade, õlgede, põhu ja linaluude wälja wiimine ehk küllü saatmine ja sõnniku wõera nurme peale wedamine on kõwaste kelatud niisama ka pohu kraami lainamine
§-XII
Wiimaselt tõutawad mõlemad lepingu tegijad seda kõik kindlast pidada ja täita.
Jaan Purrason J Praggi
Tuhat kaheksa sada üheksakümmend seitsmendal aastal aprilli kuu kolmelkümnendal päewal II Wõru Ülema Talurahw kohtu jaoskonna V walla kohtus Wana-Koiola walla-
majas on see akt talupoegadest Jaan Johani poeg Purason Kähri walla liikmest ja Johan Johani p. Praggi Peri walla liikmest, kes Kähri wallas Tänasilma külas elawad, suu-
sõnaliselt kohtu ees tehtud, kes ka palelikult kohtule tutawad inimesed on, ja perast akti ette lugemist, selle oma käega alla kirjutasid, mis kohtu poolt tõeks saab tunnisted ja akti raamatusse Nr 13 all sisse kirjuted.
Kohtu eesistuja J Plak
Kohtu liikmed: P. Ussin
P. Kirep
M. Kottisse
Kirjutaja: K Weske
Ii Wõru Ülema Taluirahwa kohtu kaoskonna V walla kohus 30 aprillil 1897 aastal
Juures olid: kohtu eesistua: JakobPlakk
kohtu liikmed Peeter Kirep
Peeter Ussin
Ette tullid Kähri wallan Tänasilma külan elawad Jaan Johani poeg Purasson ja Johan Johani poeg Praggi ning palusid neil oma wahel suusõnalist lepingut protokolli raama-
tusse sisse kirjutada ja tõeks tunnistada.
Leping.
Jaan Purasson annab oma Kurwitse talu maast selle maatüki mis õue äärest kuni ligi Wastse -Koiola piiri ulatab, kolmes aastas, se om 23 aprillist 1897 a. kuni 23 aprillini 1900 a. Johan Pragi kätte rendi pääle.
§-II
Johan Pragi maksab selle maatüki eest (90) üheksakümmend rubla renti esimesel aastal, kui aga tõiseks ning n.e. jääb maksab aastas üheksakümmend wiis rubla ja rendi maksab rentnik I poole 45 rubla 1 aprillil sa II poole 45 rubla 1 oktobril ette ära.
§-III
Esimesel aastal on ülesütlemine mõlemilt poolt lubatud,
§ IV
Aiamaalt wõttab peremees oma pruukimiseks all seiswa heinamaaga nii kui see endise rentniku kaes oli: 1. Õue äärest wõtab peremees oma pruukimiseks 1/2 wakkama maad ristikheina ja 1/2 wakkamaa maad rüa kõrt iga aasta, 2. Heinamaadest wõtab peremees oma pruukimiseks Tänasilma piirist Helsesilla niidu ja Karilatsist Kahru peramõtsa niidu, rõised kolm jääwad rentnikule pruukida.
§ V
Rentniku karjus hoiab ka peremehe loomad oma karjaga ühes, üksi kiini ajal annab peremees oma karjust abis.
§-VI
Maja maksud mis rahaga maksa tulewad maksab peremees, wilja maksud aga rentnik ja orjab kõik orjused ning säeb posti tee, kiriku tee säädmine on peremehe jaoks.
§- VI
Korteri saab rentnik suurema kambri - peremees wõtab enesle wähema; ühe aida ja küüni wõttab peremees ka oma pruukimiseks - tõised jääwad rentnikule; rehetuas, kojas, rehe all ja kaiwu üle on mõlemil ühe wõrra õigust. Ehitus on peremehe asi; aga ehitusmaterjali awitab rentnik wedada, ja kattuste parandamine nendel hoonetel, mis rentniku käes on - om rentniku asi ja tema jaos olewa aijamaa ees olewad aijad ja nende roodluste alal hoidmine jääb rentniku pääle nii et parandatud ja roodlad alal on.
§-VII
Rentnik külwab õigel ajal rukid korraperast ja häste aritud maa pääle, see on 25 augustil peab juba wiimne rükis külitud olema, rukid peab nii palju tegema kui palju põima saab. Linno neliwakkamaa maad, kartohwlid 2 wakkamaa maad ja 20 koormad sõnnikud kartohwli maale panema, ristikheina külwab rentnik kolme wakkamaa maad ega aasta. Muud põldu wõib külida nii palju kui maa kannab. Rükki (oled) kõrre peab sügise üles kündma
§-VIII
Rentnikul on luba kadakaid ja lepa hagu lina leotamise tarwis raguda, kase wõsu rajumine on keelatud
§-IX
Tule kahju korral küla peal peab rentnik/sulane kahjutasumiseks 24 punda õlgi wiima ja oma osa palgisid manu wedama.
§ X
Kõik puude rikumised, marja ja õunepuu lartamised ja lahkumised ja muud koerestikud, mis ka laste läbi sünnib, on kõwaste keelatud olgu külas ehk kodus
§-XI
Heinade, õlgede, põhu ja linaluude wälja wiimine ehk küllü saatmine ja sõnniku wõera nurme peale wedamine on kõwaste kelatud niisama ka pohu kraami lainamine
§-XII
Wiimaselt tõutawad mõlemad lepingu tegijad seda kõik kindlast pidada ja täita.
Jaan Purrason J Praggi
Tuhat kaheksa sada üheksakümmend seitsmendal aastal aprilli kuu kolmelkümnendal päewal II Wõru Ülema Talurahw kohtu jaoskonna V walla kohtus Wana-Koiola walla-
majas on see akt talupoegadest Jaan Johani poeg Purason Kähri walla liikmest ja Johan Johani p. Praggi Peri walla liikmest, kes Kähri wallas Tänasilma külas elawad, suu-
sõnaliselt kohtu ees tehtud, kes ka palelikult kohtule tutawad inimesed on, ja perast akti ette lugemist, selle oma käega alla kirjutasid, mis kohtu poolt tõeks saab tunnisted ja akti raamatusse Nr 13 all sisse kirjuted.
Kohtu eesistuja J Plak
Kohtu liikmed: P. Ussin
P. Kirep
M. Kottisse
Kirjutaja: K Weske