Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)
| Leidandmed | EAA.3388.1.14 |
|---|---|
| Kaader | 120 121 |
| Daatum | 18.03.1898 |
| Protokolli number | 2 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | /Peeter Kriiwason / ei oska kirja - protokollis nimi puudub |
Koiola walla kohus 18 märdsil 1898 a.
Juures oliwad: kohtueesistuja as :Peeter Kirep
kohtu liikmed: Peeter Ussin
do : Mihkel Kottisse
Kirjutaja: Karl Weske
Ette tuliwad Wana Koiola wallas Wanas külas elawa Jaan Johani poeg Lutsar ja Peeter Peetri poeg Kriiwason ja palusid neil oma wahel tehtud leppingud leppingu raama-
tusse üles wõtta ja tõeks tunistada.
Lepping
§ 1.
Jaan Johani poeg Lutsar annab oma Nr 137 talust see esieralde mõtsamaa tükk nimega Lättemäe Härma piiri wastu ilma hoonetega 34 wakkamaa põldu ja karjamaa mes selle piiri sees om neljas aastas järgimööda s.o. 1898 aastast 23 aprillist kuni 1902 a. 23 aprillini Peeter Peetri poeg Kriiwasonile rendi peale.
§ 2.
Rentnik Peeter Kriiwason maksab selle nimetatud maa tükki eest kos on 34 wakkamaa walmist põllumaad ega aasta (65 rbl) kuuskümmend wiis rubla renti kahes tärminis ja nimelt 32 rbl. 50 kop 1 januaril ning II pool 1 juulil 32 rbl. 50 kop. ega aasta ette ära. -
§ 3.
Peale selle teeb Peter Kriiwason Jaan Lutsar telu N 137 posti tee mis selle talu jaus wallawalitsusest kätte on mõõdetud kaks kord aastas ehk nõnda kui tee wastu wõtja sellega rahul on niisama weab ka silla materiali kuhu wallawalitsus saab käskima. -
§ 4.
Peeter Kriiwasonil on seda tema kätte antud maa tükki iga pidi süntsa põllu harimise seaduse järele tallitada ja kui tema arwab, et tema selle maksuga mis peale see lepping tehtud on mitte läbi ei tule jääb temale priitahtlikult ega aasta see maa tükk Jaan Lutsarile tagasi anda, ent peab seatud aeal 25 juulil seda läbi walla kohtu teda andma et tema see maa tükki een tulewa Jüri päewal käest ära annab.
§ 5.
Kui rentnik Peeter Kriiwason seda maa tükki kas priitahtlikult enneaegu ehk kontrahi lõppul käest ära anda tahab, siis peab tema Peeter Kriiwason niiwiisi täitma,
a, 6 wakkamaa sõnnikuga üle pantud hea seemnega külitud rükka selle maa tükki peale järele jätma kus arwata iga wakkamaa peale 15 koormat sõnnikut pantud peab saama
b, 3 wakkamaa wana ja 3 wakkamaa uut ristikheina järele jätma
c, kõik suwe wiljas tulewa põllumaa peawa sügise üles küntud saama kelle eest Peeter Kriiwason tasumist ei wõi nõuda, ent ristikheina seemne peab Jaan Lutsar rentnikule wälja maksma. -
§ 6.
Peeter Kriiwason wõib selle tema kätte antud maa tükki peale iga aasta nelja wakkamaa lina külwada, muidu põld jääb tema oma hea arwamise järele pruukida. -
§ 7.
Õlgi ega põhku ei wõi rentnik Liiwi maa seaduse järele 13 nowembrist 1860 a. § 146 ja 147 müüa ega kõrwale wedada. -
§ 8.
Peeter Kriiwason paneb kautsjonis kõige nende kontrahis nimetatud paragrahwi täitmises oma maea pidamise wara ehk inwentariumi kelle sees peab olema üks hobune kaks kari looma.
Jaan Lutsar Peeter Peetri poeg Kriiwason
/Peeter Kriiwason/ ei oska kirja siis tema palwe peale kirjutas alla: Jaan Mõttus
Tuhat kaheksa sada üheksakümmendkaheksandamal aastal märdsi kuu kaheksal tõistkümnendamal päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna Koiola walla kohtus Wana Koiola wallamaeas on see akt Wana Koiola wallas elawa Jaan Johani poeg Lutsar ja Peeter Peetri poeg Kriiwason wahel suusõnaliselt kohtus tehtud, mõlemad leppingu tegijad on täie meele ja mõistuse juures ja kes palelikult kohtule tutawad inimesed on, käesolewa leppingu mille naad perast selle kõwa häälega ette lugemist nen-
dest Jaan Johani poeg Lutsar oma käelikult, aga et Peeter Peetri poeg Kriiwason kirja ei tunne siis tema palwe peale Aleksandri walla liige Jaan Andrese poeg Mõttusest alla kirjutatud sai, mida walla kohus tõeks tunnistab ja aktiraamatusse Nr 2 all sisse kirjutab. -
Kohtueesistuja: P. Kirep
Kohtu liikmed P. Ussin
M. Kottisse
Kirjutaja: K Weske
Koiola walla kohus 18 märdsil 1898 a.
Juures oliwad: kohtueesistuja as :Peeter Kirep
kohtu liikmed: Peeter Ussin
do : Mihkel Kottisse
Kirjutaja: Karl Weske
Ette tuliwad Wana Koiola wallas Wanas külas elawa Jaan Johani poeg Lutsar ja Peeter Peetri poeg Kriiwason ja palusid neil oma wahel tehtud leppingud leppingu raama-
tusse üles wõtta ja tõeks tunistada.
Lepping
§ 1.
Jaan Johani poeg Lutsar annab oma Nr 137 talust see esieralde mõtsamaa tükk nimega Lättemäe Härma piiri wastu ilma hoonetega 34 wakkamaa põldu ja karjamaa mes selle piiri sees om neljas aastas järgimööda s.o. 1898 aastast 23 aprillist kuni 1902 a. 23 aprillini Peeter Peetri poeg Kriiwasonile rendi peale.
§ 2.
Rentnik Peeter Kriiwason maksab selle nimetatud maa tükki eest kos on 34 wakkamaa walmist põllumaad ega aasta (65 rbl) kuuskümmend wiis rubla renti kahes tärminis ja nimelt 32 rbl. 50 kop 1 januaril ning II pool 1 juulil 32 rbl. 50 kop. ega aasta ette ära. -
§ 3.
Peale selle teeb Peter Kriiwason Jaan Lutsar telu N 137 posti tee mis selle talu jaus wallawalitsusest kätte on mõõdetud kaks kord aastas ehk nõnda kui tee wastu wõtja sellega rahul on niisama weab ka silla materiali kuhu wallawalitsus saab käskima. -
§ 4.
Peeter Kriiwasonil on seda tema kätte antud maa tükki iga pidi süntsa põllu harimise seaduse järele tallitada ja kui tema arwab, et tema selle maksuga mis peale see lepping tehtud on mitte läbi ei tule jääb temale priitahtlikult ega aasta see maa tükk Jaan Lutsarile tagasi anda, ent peab seatud aeal 25 juulil seda läbi walla kohtu teda andma et tema see maa tükki een tulewa Jüri päewal käest ära annab.
§ 5.
Kui rentnik Peeter Kriiwason seda maa tükki kas priitahtlikult enneaegu ehk kontrahi lõppul käest ära anda tahab, siis peab tema Peeter Kriiwason niiwiisi täitma,
a, 6 wakkamaa sõnnikuga üle pantud hea seemnega külitud rükka selle maa tükki peale järele jätma kus arwata iga wakkamaa peale 15 koormat sõnnikut pantud peab saama
b, 3 wakkamaa wana ja 3 wakkamaa uut ristikheina järele jätma
c, kõik suwe wiljas tulewa põllumaa peawa sügise üles küntud saama kelle eest Peeter Kriiwason tasumist ei wõi nõuda, ent ristikheina seemne peab Jaan Lutsar rentnikule wälja maksma. -
§ 6.
Peeter Kriiwason wõib selle tema kätte antud maa tükki peale iga aasta nelja wakkamaa lina külwada, muidu põld jääb tema oma hea arwamise järele pruukida. -
§ 7.
Õlgi ega põhku ei wõi rentnik Liiwi maa seaduse järele 13 nowembrist 1860 a. § 146 ja 147 müüa ega kõrwale wedada. -
§ 8.
Peeter Kriiwason paneb kautsjonis kõige nende kontrahis nimetatud paragrahwi täitmises oma maea pidamise wara ehk inwentariumi kelle sees peab olema üks hobune kaks kari looma.
Jaan Lutsar Peeter Peetri poeg Kriiwason
/Peeter Kriiwason/ ei oska kirja siis tema palwe peale kirjutas alla: Jaan Mõttus
Tuhat kaheksa sada üheksakümmendkaheksandamal aastal märdsi kuu kaheksal tõistkümnendamal päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna Koiola walla kohtus Wana Koiola wallamaeas on see akt Wana Koiola wallas elawa Jaan Johani poeg Lutsar ja Peeter Peetri poeg Kriiwason wahel suusõnaliselt kohtus tehtud, mõlemad leppingu tegijad on täie meele ja mõistuse juures ja kes palelikult kohtule tutawad inimesed on, käesolewa leppingu mille naad perast selle kõwa häälega ette lugemist nen-
dest Jaan Johani poeg Lutsar oma käelikult, aga et Peeter Peetri poeg Kriiwason kirja ei tunne siis tema palwe peale Aleksandri walla liige Jaan Andrese poeg Mõttusest alla kirjutatud sai, mida walla kohus tõeks tunnistab ja aktiraamatusse Nr 2 all sisse kirjutab. -
Kohtueesistuja: P. Kirep
Kohtu liikmed P. Ussin
M. Kottisse
Kirjutaja: K Weske