Tuli kohtu ette Keina külast Sahtli talu koha rentnik Mihkel Sakkeus ja kaebas: 29 Juli kuu päewal wiisin mina omad koerasid 27 kimpu meresse likku ja kui mina 2sel Augustil jälle linu meresse wiisin löitsin mina et minu koerastest oli 21 kimpu merest ära wiidud ja 6 kimpu oli weel järel, siis sain mina kuulda et Mäeltse Peeter Peterson oli mere äerest koerasid wiimas käinud ja läksin tema juure waatama kas ta ehk mitte kogemata minu koerased ei ole merest ära toonud, kui mina tema juure laksin oli tema naine Liisu neid koerasid mis merest toodud laiali panemas ja tuntsin kohe et need minu koerased olid sest minu erred mis meres koeraste peal olid, olid ka seal, Peterson ise oli kambris magamas. Kui mina temale seda asja rääkisin ütles tema et ta küll tunda et need woerad koerased olla aga mere äeres pole ta aru saanud, siis pani ta need koerased wankri peale ja saatis neid oma poisiga minu juure tagasi,- see oli laupääw; aga esmapäewa tuli Peterson oma naesega jalle meile luges salaja ilma minuta needsammad koerased - mis õues maha pandud olid - üle ja utles et need olla ika tema koerased ja et mina tahta pettusega ta koerased ära wötta, läks sealt talitaja juure ja toi talitaja senna ning tahtis koerased ära wiia, Peter utlenud omal 191 pou olewad aga talitaja luges ka need poud ule ja leidis 215 põu olewad, siis laskis talitaja minu koeraste kiskujad Leena Peterson ja Jngel Kruus senna kutsuda ja küsis kui palju pousid nemad igasse kimpu pannud ja kui mittu kimpu on olnud ja need raakisid nonda kudas oli 27 kimpu ja igas kimpus 8 pöu, aga Peterson pole mitte teadnud üttelda kui palju pöusid tema kimpus olnud waid ütlenud need koerased on minu aga need matused mis meres koeraste peal olid ei ole mitte minu. Pealegi soimas ja teutas Peterson mind wargaks, aga meres olid siis weel ühe mehe koerased mis nonda kahes reas olid kuda Peterson omal ütles olnud olewad, neid koerasid kais talitaja waatamas ja kutsus Petersoni ka waatama aga ta pole tulnud kunas need koerased praegu weel seal meres on ja keegi neid sealt ara ei ole wiinud. Et mina nende koeraste otsimisega aega wiitnud ja et Peterson mind teutanud ja wargaks nimetanud selle parast pole mina sellega rahul ja nöuan et Peterson peaks selle üle wastamisele wõetud saama.
Kohtu kutsumise peale tuli Peter Peterson kohtu ette ja rääkis: mina team toesti et need minu koerased olid mis Mihkel Sakkeus omale päris sest mina tean toesti et mina omad koerased just senna kohta panin kust mina neid ära töin aga Sakkeus oli neid meres teist moodi pannud ja omal moned puud senna peale seadnud, ka kuulsin mina M. Sakkeus nabris elawa Mari Nukilt et Leena Peterson kes talitajale M. Sakkeus üle tunnistust andis koguni pole Sakkeuse juures koerasid kiskumas olnud
Talitaja Peter Kaeramees tuli ette ja rääkis nõnda samma kui M. Sakkeus ülemal ja ütles et need koguni Peterson koerased ei olla
Kohus jättis seda asja kuni tulewa kohtu paewani poolele, siis saab Mari Nuki ka kohtu ette kutsutud ja ule kuulatud
waata 1886 Protok. No 43.
Tuli kohtu ette Keina külast Sahtli talu koha rentnik Mihkel Sakkeus ja kaebas: 29 Juli kuu päewal wiisin mina omad koerasid 27 kimpu meresse likku ja kui mina 2sel Augustil jälle linu meresse wiisin löitsin mina et minu koerastest oli 21 kimpu merest ära wiidud ja 6 kimpu oli weel järel, siis sain mina kuulda et Mäeltse Peeter Peterson oli mere äerest koerasid wiimas käinud ja läksin tema juure waatama kas ta ehk mitte kogemata minu koerased ei ole merest ära toonud, kui mina tema juure laksin oli tema naine Liisu neid koerasid mis merest toodud laiali panemas ja tuntsin kohe et need minu koerased olid sest minu erred mis meres koeraste peal olid, olid ka seal, Peterson ise oli kambris magamas. Kui mina temale seda asja rääkisin ütles tema et ta küll tunda et need woerad koerased olla aga mere äeres pole ta aru saanud, siis pani ta need koerased wankri peale ja saatis neid oma poisiga minu juure tagasi,- see oli laupääw; aga esmapäewa tuli Peterson oma naesega jalle meile luges salaja ilma minuta needsammad koerased - mis õues maha pandud olid - üle ja utles et need olla ika tema koerased ja et mina tahta pettusega ta koerased ära wötta, läks sealt talitaja juure ja toi talitaja senna ning tahtis koerased ära wiia, Peter utlenud omal 191 pou olewad aga talitaja luges ka need poud ule ja leidis 215 põu olewad, siis laskis talitaja minu koeraste kiskujad Leena Peterson ja Jngel Kruus senna kutsuda ja küsis kui palju pousid nemad igasse kimpu pannud ja kui mittu kimpu on olnud ja need raakisid nonda kudas oli 27 kimpu ja igas kimpus 8 pöu, aga Peterson pole mitte teadnud üttelda kui palju pöusid tema kimpus olnud waid ütlenud need koerased on minu aga need matused mis meres koeraste peal olid ei ole mitte minu. Pealegi soimas ja teutas Peterson mind wargaks, aga meres olid siis weel ühe mehe koerased mis nonda kahes reas olid kuda Peterson omal ütles olnud olewad, neid koerasid kais talitaja waatamas ja kutsus Petersoni ka waatama aga ta pole tulnud kunas need koerased praegu weel seal meres on ja keegi neid sealt ara ei ole wiinud. Et mina nende koeraste otsimisega aega wiitnud ja et Peterson mind teutanud ja wargaks nimetanud selle parast pole mina sellega rahul ja nöuan et Peterson peaks selle üle wastamisele wõetud saama.
Kohtu kutsumise peale tuli Peter Peterson kohtu ette ja rääkis: mina team toesti et need minu koerased olid mis Mihkel Sakkeus omale päris sest mina tean toesti et mina omad koerased just senna kohta panin kust mina neid ära töin aga Sakkeus oli neid meres teist moodi pannud ja omal moned puud senna peale seadnud, ka kuulsin mina M. Sakkeus nabris elawa Mari Nukilt et Leena Peterson kes talitajale M. Sakkeus üle tunnistust andis koguni pole Sakkeuse juures koerasid kiskumas olnud
Talitaja Peter Kaeramees tuli ette ja rääkis nõnda samma kui M. Sakkeus ülemal ja ütles et need koguni Peterson koerased ei olla
Kohus jättis seda asja kuni tulewa kohtu paewani poolele, siis saab Mari Nuki ka kohtu ette kutsutud ja ule kuulatud
waata 1886 Protok. No 43.
