Tuli kohtu ette Putkaste wallast wabatmees Adu Koolmeister ja kaebas: tema kauplenud 1887 Martsi kuus Peeter Peetersoni käest ühed mõrrad mis Peetersonil Pullapa randas olnud, Peeterson nõudnud mõrdade eest 50 rubla, tema ütlenud kui mõrrad seda waart siis maksan 50 rubla. Püiole minemise aeal läinud tema poeg Johannes Koolmeister, selle kaubaga, Pullapa, Peetersoniga seltsis püiole, kui mõrrad tema meele järel ja neid ostab siis püiawad Peetersoniga kokku kui ei osta siis jääb kõik püio sisse tulik Peetersonile ja tema maksab Koolmeistri poeale palka. Lihawotte pühade aeal läinud tema, Ado Koolmeister Pullapa mõrdu waatama, siis olnud juba mõrrad meresse pandud ja teised mehed kes ka seal püiol olnud utlenud et need mõrrad mitte enam kui 35 rubla wäärt ei ole, tema ütlend Peetersonile; mina nende mordade eest enam ei maksa kui 40 rubla. Peeterson ütlenud osta morrad ehk tee kudas tahad, aga kui kodu lahed siis anna minu naisele 18 rubla rendi maksmiseks kui sa mõrdu ei taha siis maksan sulle raha; Nenda jäänud tema poeg Peetersoniga seltsis püiole, tema tulnud kodu annud esite Peetersoni naisele 18 rubla ja pärast wõtnud naene tema käest weel 2 rubla, ning enni seda olnud Peeterson ise temalt 2 rubla wõtnud, nõnda jäänud temal Peetersonilt 22 rubla saada. Peeterson püidnud tema poeaga selle kewadese püio aea koku ja tema poeg saanud püio jäuks 4 rubla raha ja 1/2 tündert kalu. Nüid kolme nädala eest ütlenud Peeterson tema poeale et tema nõuab nende mõrdade eest 50 rubla; siis läinud tema Peetersoni juure ja nõudnud oma raha 22 kätte saada ja Peeterson ütlenud kahe nädala pärast maksan ära aga kui tema poeg kahe nädala pärast raha kätte saama läinud ütlenud Peeter Peeterson sina ei saa mite koppikad ja saad 80 rubla weel juure maksta sest sinu isa on minu naesega hoora tööd teinud.
Peeter Peeterson tuli ette ja rääkis: see oli Martsi kuus 1887. kui Ado Koolmeister minuga morra kaupa tegi, meie kaup oli nõnda: Adu pidi minu 10 jalased morrad 50 rubla eest ära ostma. Selle kaubaga laksin mina Pullapa kala püiole ja Adu poeg tuli nende mordade peale püidma ja puitsime kewade läbi.
Lihawette pühade ajal kais Adu Pullapas oli kõigega rahul ja pole mitte ütlenud et morrad kallid olla, ja kui tema ära tuli kaskisin mina teda nende mordade peale minu naesele 20 rubla anda, mis Adu ka minu naesele oli annud, 2 rubla olin mina enni juba Adu käest wõtnud. Seda kaupa pole olnud et mõrrad pidid alla 50 rubla maksma ega pole mina ka lubanud seda raha temale muul kombel maksta. Kolme nadala eest utles Adu poeg minule kui ma jättaks morrad wiis rubla alwemaks, mis mina mitte ei ole lubanud waid ütlesin, mina pole sinu isaga sugugi rahul, sest minu naine tunnistab et ta temmaga hoora tööd teinud on.
Et see asi rohkem wäärt on kui walla kohtu wõimuses seisab ära seletada, selle pärast saab see asi keiserliku Kihelkonna kohtu ära seletada jäetud.
Tuli kohtu ette Putkaste wallast wabatmees Adu Koolmeister ja kaebas: tema kauplenud 1887 Martsi kuus Peeter Peetersoni käest ühed mõrrad mis Peetersonil Pullapa randas olnud, Peeterson nõudnud mõrdade eest 50 rubla, tema ütlenud kui mõrrad seda waart siis maksan 50 rubla. Püiole minemise aeal läinud tema poeg Johannes Koolmeister, selle kaubaga, Pullapa, Peetersoniga seltsis püiole, kui mõrrad tema meele järel ja neid ostab siis püiawad Peetersoniga kokku kui ei osta siis jääb kõik püio sisse tulik Peetersonile ja tema maksab Koolmeistri poeale palka. Lihawotte pühade aeal läinud tema, Ado Koolmeister Pullapa mõrdu waatama, siis olnud juba mõrrad meresse pandud ja teised mehed kes ka seal püiol olnud utlenud et need mõrrad mitte enam kui 35 rubla wäärt ei ole, tema ütlend Peetersonile; mina nende mordade eest enam ei maksa kui 40 rubla. Peeterson ütlenud osta morrad ehk tee kudas tahad, aga kui kodu lahed siis anna minu naisele 18 rubla rendi maksmiseks kui sa mõrdu ei taha siis maksan sulle raha; Nenda jäänud tema poeg Peetersoniga seltsis püiole, tema tulnud kodu annud esite Peetersoni naisele 18 rubla ja pärast wõtnud naene tema käest weel 2 rubla, ning enni seda olnud Peeterson ise temalt 2 rubla wõtnud, nõnda jäänud temal Peetersonilt 22 rubla saada. Peeterson püidnud tema poeaga selle kewadese püio aea koku ja tema poeg saanud püio jäuks 4 rubla raha ja 1/2 tündert kalu. Nüid kolme nädala eest ütlenud Peeterson tema poeale et tema nõuab nende mõrdade eest 50 rubla; siis läinud tema Peetersoni juure ja nõudnud oma raha 22 kätte saada ja Peeterson ütlenud kahe nädala pärast maksan ära aga kui tema poeg kahe nädala pärast raha kätte saama läinud ütlenud Peeter Peeterson sina ei saa mite koppikad ja saad 80 rubla weel juure maksta sest sinu isa on minu naesega hoora tööd teinud.
Peeter Peeterson tuli ette ja rääkis: see oli Martsi kuus 1887. kui Ado Koolmeister minuga morra kaupa tegi, meie kaup oli nõnda: Adu pidi minu 10 jalased morrad 50 rubla eest ära ostma. Selle kaubaga laksin mina Pullapa kala püiole ja Adu poeg tuli nende mordade peale püidma ja puitsime kewade läbi.
Lihawette pühade ajal kais Adu Pullapas oli kõigega rahul ja pole mitte ütlenud et morrad kallid olla, ja kui tema ära tuli kaskisin mina teda nende mordade peale minu naesele 20 rubla anda, mis Adu ka minu naesele oli annud, 2 rubla olin mina enni juba Adu käest wõtnud. Seda kaupa pole olnud et mõrrad pidid alla 50 rubla maksma ega pole mina ka lubanud seda raha temale muul kombel maksta. Kolme nadala eest utles Adu poeg minule kui ma jättaks morrad wiis rubla alwemaks, mis mina mitte ei ole lubanud waid ütlesin, mina pole sinu isaga sugugi rahul, sest minu naine tunnistab et ta temmaga hoora tööd teinud on.
Et see asi rohkem wäärt on kui walla kohtu wõimuses seisab ära seletada, selle pärast saab see asi keiserliku Kihelkonna kohtu ära seletada jäetud.
