Koiola walla kohus 28al aprillil 1899 aastal.

Juures oliwad: Kohtu eesistuja as.  Peeter Ussin

     "          "         Kohtu likmed Mihkel Plakso

                                                     Peeter Kirrep

                              Kirjutaja: K. Weske

Ette tuliwad Wana-Koiola wallas elaw kooliõpetaja Gustav Leppson ja Kioma walla liige Mihkel Kokk ja palusiwad nendel oma wahel tehtud lepingut lepingu raamatusse üles kirjutada ja tõeks tunnistada.

                                                                                                          Leping.

                                                                                                            § 1.

Kooliõpetaja Gustaw Leppason annab Himmaste kooli maa 23st aprillist 1899 aastast 23ma aprilli 1901 aastani Mihkel Kokk´ale järgmiste tingimistega rendile:

                                                                                                           § 2.

Rentnik maksab koolimaa eest iga aasta enne Jüri päewa kaheksakümmend rublad (80 rbl.) rahaga ja annab igal sügisel wilja peksu ajal, millal kooliõpetaja soowib, kümme wakka rükki, kakstõistkümmend wakka odre ja kümme wakka kaeru; wili peab hää, puhas ja ilm umbrohuta olema. -

Peale selle peab rentnik maksuta arima ja wäetama sõnnikuga, sinna kuhu kooliõpetaja näitab, ühe wakamaa maad kartohwlideks nõnda walmiks, kuidas ja millal kooli-

õpetaja soowib. Kartohwlid paneb kooliõpetaja ise maha ja wõtab sügisel üles, aga rentnik arib ka nad suwel parajal ajal, heaste ära ja annab sügisel üleswõtmise ajal hobuse maksuta juurde üleskündmiseks ja paigale wedamiseks. -

                                                                                                          § 3.

Peale § 1. nimetatud maatüki jääb rentniku pruukimisest weel wälja aiamaad: laudast kuni trepini, köögi läwe ees aida otsas olew tükike ja üleoru, tee äärest, alumine pool. Nende aiamaa tükide peale peab ka rentnik sõnnikud wedama ja kapsta ehk kartohwli maaks maksuta walmis tegema.

                                                                                                          § 4.

Heinamaad saab rentnik omale pruukimiseks, koplid Karl Härms´se niidu piirist, kuni rehe poolseteni õle ja heina küüni nurgadeni, "Sillukese tükid", jõe äärest suurema poole, jõe ääres olewa suure lepani ja säält soo piiri weikese paju puhmukese peale ja "Lepoja" soo niidu. Muidu teeb kooliõpetaja omale. - Koolimaja maast on weel wälja arwatud maa tükike, mis pops Kähr käes on ja ruusa hana jagu, mis Jaan Kuus peab. -

Ristikheina annab rentnik kolmkümmend puuta suwel, kui kooliõpetaja rohkem soowib, kui on, wõib niidu heinu wasta wahetada.

                                                                                                         § 5.

Rentnik annab maksuta kooliõpetaja kahele lehmale peenikest õlge ja aganat söögiks nõnda palju, kui tarwis ja rentniku karjas käiwad, tema karjuse hoole all kaks lehma, kaks lammast talledega maksuta. Pikad õled on ka loomadele alalaotamiseks priid ja nõndasamuti wõib kooliõpetaja sigadele peenikesi aganaid wõtta. -

                                                                                                        § 6.

Peale § 1. nimetatud tarwituste peab rentnik maksuta kooliõpetaja tarwitusteks hobust andma wiiestõistkümneks korraks, kas sõitmiseks, ehk muidu tarwituseks. -

                                                                                                       § 7.

Ristikheina külwab rentnik igaasta nõnda samuti palju, kui nüüdgi on ja "Wõlsimetsa" kewadel rükki alla. -

               

                                                                                                       § 8.

Rüka teeb rentnik üheksa wakamaad, parajal ajal, heaste aritud ja sõnnikuga rammutatud maa sisse; 1899 aasta sügisel annab kooliõpetaja kaks wakka rukkist seemneks. -

                                                                                                      § 9.

Rentnik wõib kartohwlid nelja wakamaa ja lina seitsme wakamaa teha, linna e tohi ristikheina sööti, ega rukki kõrte teha. -

                                                                                                      § 10.

Põllurammutamise kraamai, nafgu õlgi, heinu j.n.e. ei tohi rentnik müia ja peab enesele kuus karielajad ületalwe. -

                                                                                                     § 11.

Maad peab rentnik sügisel, parajal ajal, üles kündma, ristikheina söödid ja Wõlsimetsas need tükid, kuhu järgmisel kewadel tõug tuleb. -

                                                                                                      § 12.

Hoonetest saab rentnik elamiseks ja tarwituseks: hoowi pool olewa kaheaknaga tua, köögist pool ja need ruumid peab ilusti puhtad ja korras hoidma. Muidu hoonetest: kolm aita, rehi, õleküün ja laudast jagu. -

                                                                                                     § 13.

Aiad peab rentnik parandama ja ka see tee jagu, mis metsawahi poole minnes on.

                                                                                                      § 14.

Rentnik peab üleüldiselt auusasti ja korrapärast elama ja kõiges puhtust hoidma, kui elamise ruumides, nõnda ka hoowi peal. 

Seda lepingud lubab pidada ja täita.

                                                                    Rendile andja: G. Leppason

                                                                    Rendile wõtja: M Kokk

Tuhat kaheksa sada üheksakümmend üheksamal aastal, aprilli kuu (28) kahelkümnel kaheksamal päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jauskonna Koiola wallakohtus, Wana-Koiola wallamajas, on see akt Wana-Koiola wallas elawa Gustaw Leppason´i ja säälsamas wallas elawa Mihkel Kokk´a wahel suusõnaliselt kohtu tehtud; mõlemad le--

pingu tegiad on täiemeele ja mõistuse juures ja kes palelikult kohtule tuttawad on, käesolewa lepingu, mille nad pärast selle kõwa häälega ettelugemist oma käega on alla-

kirjutanud, mida Walla Kohus tõeks tunnistab ja akti raamatuse Nr 3 all sisse kirjutab.

                                                         Kohtu eesistuja as.: P. Ussin

                                                         Kohtu liikmed          P. Kirep

                                                                                            M. Plakso

                                                         Kirjutaja: K Weske