Ette tuli Andres Ukarreda selle kaebtusse No 42 peale ja wastas et Jonas Klausberg on tee peal temma eel läinud,ja tema on hüüdnud kaks korda,agga wana mees ei ole mite eest ära läinud.Siis keranud tema hobosega natuke tee kõrwa,ja mõtelnud möda minewad,aga on ometi käe warre kulge aisa ots putunud ja Jonas Klausberg kukkunud istuma.Tema ei ole kohe sanud hobust pidama ja kui ta selle peale tagasi waatnud,tõusnud wana mees jo maast ülese ja hakanud edasi tulema ja tema sõitnud ka edasi.Ette tulid Abram Klausberg ja Kustu Sumtawit,kes teda tee pealt ärra korjanud,ja ütlesid:Jonas Klausberg on nende wastu üttelnud kui nemmad teda maast ärra wõtsid,et ta olla katsunud ka kepiga esite edasi tulla;ei ole aga mite sanud ja jäle maha kukkunud,ja maas olnud kunni nemad teda sealt ära korjanud.Sepärast et kohus arwab et se surem on kui tema wõimuses seisab,annab ta seda asja surema kohtu alla.