PROTOKOLL

Vana-Koiola: Lepinguraamat (1891-1900)

LeidandmedEAA.3388.1.14
Kaader
142
143
Daatum12.01.1900
Protokolli number2
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Märkused

sea paht - sea laut

Koiola wallakohus 12 januaril 1900 aastal

Juures olli kohtu eesistuja as: M Plakso

                   kohtu liikmed: M Kotise

                                              Peeter Kirep

                                              P. Usins

Kohtu ette ilmusid Wastse Kuuste walla liige Daniel Johani poeg Weiken ka Kähri walla liige Jaan Peetri poeg Wasser ja palusid neil oma wahel tehtud rendi leingud proto-

kolli üles kirjutada ja tõeks tunistada.

                                                                                                  Rendi leping.

                                                                                                         § 1.

Kooliõpetaja Daniel Weiken annab Tännasilma koolimaa 23ast aprillist 1900 a 23 apr. 1901 aastani Jaan Wasserile järgmiste tingimistena rendile:

                                                                                                         § 2.

Rentnik maksab koolimaa eest sada wiisteistkümmend rublad kahel tärminil, 23 aprillil kuuskümmend rublad ja 15 now. wiiskümmend wiis rublad.

                                                                                                        § 3.

Rentnik annab kaks waka rukid ja kaks waka keswi wiljapeksu ajal, wili peab puhas ja kuiw olema.

                                                                                                        § 4.

Rendile andjale jääb üks wakka maa maad ühes kapsa maaga pruukida, mida rentnik harib ja kewadel wiis koormad sõnnikud peale weab. Kartohwlid paneb kooliõpetaja ise oma seemnega maha ja wõtab ka üles; aga rentnik harib suwel parajal ajal. Õuna aed klassi akende alla jääb  kooliõpetaja pruukida. 

                                                                                                        § 5.

Maa mis praegu kahe kodapolitse käen, jääb ka neile ja rentnikul ei ole sellega miskisugust tegemist.

                                                                                                        § 6.

Maa saab rentnikule pruukida järgmisel wiisil: kewadel külwav kolme waka maa ristikheine, linna wõib tetta nelja waka maa, kartohwlid kolme waka maad, ühe waka maa peale wiisteistkümmend koormad sõnnikud. Rüka peab sõnnikuga wäetatud maa peale parajal ajal wiie waka maa tegema, maad sügisel niisama paljo üles kündma kui talleki pruukida saab.

                                                                                                      § 7.

Rentnik peab suwel omas karjas laskma käia rendile andja lehma, paari lammast poegadega ja siga kõik paari põrsast. Rentnik peab üle talwe kolm elajad pidama. Põhku, heino, õlgi j.n.e. ei ole rentnikul luba müia. Heinamaad, karjamaad ja kuue waka maa ristikheina saawa rentnikule pruukida. 

                                                                                                    § 8.

Puhtus piab rentniku juures olema tuan, kui ka hoowi pääl. Aiad parandab rentnik, materjal ei ole tema asi.

                                                                                                   § 9.

Puud saawad mõlematele pruukida.

                                                                                                  § 10.

Rentnikule saawad järgmised hooned pruukida: Ede tare ja kõik hooned: tall, tõlla hoow, laut, küün, sea paht, kaks aita ja rehi; kõiki wõib ka kooliõpetaja pruuki, nagu kraamai aita, lammast ja siga j.n.e. Köök, sahwer ja pöningu pääline ka molematel pruukida, koob kartulide panda saab rentnikule. 

                                                                                                  § 11.

Rentnik annab hobust sõita kümneks sõiduks, kui hobusel wähegi aega on.

                                                                                                                                Daniel Weiken

Jaan Peetri poeg Wasser ei oska kirjutada tema palwe pääle kirjutab 

                                                                                                                                  Jaan Wasser

Tuhat üheksa sada jaanuari kuu 12 päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna Koiola walla kohus Wana Koiola walla majas on see akt Kähri wallas elawade Wastse Kuuste walla liikme Daniel Johani poeg Weiken ja Kähri walla liikme Jaan Peetri poeg Wasser suusõnalikult kohtus tehtud, mõlemad rendi lepingu tegijad on täie meele ja mõistuse juures ja kes palelikult kohtule tutwad on, millele naad perast selle kõwa häälega ette lugemist nendest Daniel Weiken oma käega, aga et Jaan Wasser kirja ei oska, siis tema palwe pääle Jaan Joh. poeg Wasser alla kirjutadud sai, mida walla kohus tõeks tunistas ja akti raamatusse Nr 2 all sisse kirjutatud.

                                                      Kohtu eesistuja: M Plakso

                                                      Kohtu liikmed:    M. Kottisse 

                                                                                    P. Kirep

                                                                                    P. Ussin

Koiola wallakohus 12 januaril 1900 aastal

Juures olli kohtu eesistuja as: M Plakso

                   kohtu liikmed: M Kotise

                                              Peeter Kirep

                                              P. Usins

Kohtu ette ilmusid Wastse Kuuste walla liige Daniel Johani poeg Weiken ka Kähri walla liige Jaan Peetri poeg Wasser ja palusid neil oma wahel tehtud rendi leingud proto-

kolli üles kirjutada ja tõeks tunistada.

                                                                                                  Rendi leping.

                                                                                                         § 1.

Kooliõpetaja Daniel Weiken annab Tännasilma koolimaa 23ast aprillist 1900 a 23 apr. 1901 aastani Jaan Wasserile järgmiste tingimistena rendile:

                                                                                                         § 2.

Rentnik maksab koolimaa eest sada wiisteistkümmend rublad kahel tärminil, 23 aprillil kuuskümmend rublad ja 15 now. wiiskümmend wiis rublad.

                                                                                                        § 3.

Rentnik annab kaks waka rukid ja kaks waka keswi wiljapeksu ajal, wili peab puhas ja kuiw olema.

                                                                                                        § 4.

Rendile andjale jääb üks wakka maa maad ühes kapsa maaga pruukida, mida rentnik harib ja kewadel wiis koormad sõnnikud peale weab. Kartohwlid paneb kooliõpetaja ise oma seemnega maha ja wõtab ka üles; aga rentnik harib suwel parajal ajal. Õuna aed klassi akende alla jääb  kooliõpetaja pruukida. 

                                                                                                        § 5.

Maa mis praegu kahe kodapolitse käen, jääb ka neile ja rentnikul ei ole sellega miskisugust tegemist.

                                                                                                        § 6.

Maa saab rentnikule pruukida järgmisel wiisil: kewadel külwav kolme waka maa ristikheine, linna wõib tetta nelja waka maa, kartohwlid kolme waka maad, ühe waka maa peale wiisteistkümmend koormad sõnnikud. Rüka peab sõnnikuga wäetatud maa peale parajal ajal wiie waka maa tegema, maad sügisel niisama paljo üles kündma kui talleki pruukida saab.

                                                                                                      § 7.

Rentnik peab suwel omas karjas laskma käia rendile andja lehma, paari lammast poegadega ja siga kõik paari põrsast. Rentnik peab üle talwe kolm elajad pidama. Põhku, heino, õlgi j.n.e. ei ole rentnikul luba müia. Heinamaad, karjamaad ja kuue waka maa ristikheina saawa rentnikule pruukida. 

                                                                                                    § 8.

Puhtus piab rentniku juures olema tuan, kui ka hoowi pääl. Aiad parandab rentnik, materjal ei ole tema asi.

                                                                                                   § 9.

Puud saawad mõlematele pruukida.

                                                                                                  § 10.

Rentnikule saawad järgmised hooned pruukida: Ede tare ja kõik hooned: tall, tõlla hoow, laut, küün, sea paht, kaks aita ja rehi; kõiki wõib ka kooliõpetaja pruuki, nagu kraamai aita, lammast ja siga j.n.e. Köök, sahwer ja pöningu pääline ka molematel pruukida, koob kartulide panda saab rentnikule. 

                                                                                                  § 11.

Rentnik annab hobust sõita kümneks sõiduks, kui hobusel wähegi aega on.

                                                                                                                                Daniel Weiken

Jaan Peetri poeg Wasser ei oska kirjutada tema palwe pääle kirjutab 

                                                                                                                                  Jaan Wasser

Tuhat üheksa sada jaanuari kuu 12 päewal II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna Koiola walla kohus Wana Koiola walla majas on see akt Kähri wallas elawade Wastse Kuuste walla liikme Daniel Johani poeg Weiken ja Kähri walla liikme Jaan Peetri poeg Wasser suusõnalikult kohtus tehtud, mõlemad rendi lepingu tegijad on täie meele ja mõistuse juures ja kes palelikult kohtule tutwad on, millele naad perast selle kõwa häälega ette lugemist nendest Daniel Weiken oma käega, aga et Jaan Wasser kirja ei oska, siis tema palwe pääle Jaan Joh. poeg Wasser alla kirjutadud sai, mida walla kohus tõeks tunistas ja akti raamatusse Nr 2 all sisse kirjutatud.

                                                      Kohtu eesistuja: M Plakso

                                                      Kohtu liikmed:    M. Kottisse 

                                                                                    P. Kirep

                                                                                    P. Ussin