Kiriku rentnik Jaan Wilu annab kohtusse üles, et tema on Näsu külast Ann Kala omale aasta peale tüdrukuks kaubelnud ja kauba kinnituseks üks rubla käsi raha kätte annud, Ann Kala on aga käsi raha tagasi toonud ja nönda siis kaubast taganend; sellega ei ole Jaan Wilu rahul ja annab seda nüüd kohtu seletada.

Ann Kala astub kohtu ette ja ütleb et tema ei ole mitte ennast käinud Jaan Wilu'le tüdrukuks pakkumas, waid Jaan Wilu naene Mai on üks öhtu poole Näsusse tulnud ja teda omale tüdrukuks kutsunud, mina aga ei teinud kaupa mitte selgeks ja tellisin eneselle pitkemad mötlemise aega, sest et minu ema on juba wana inimine ja tema juurest kaugele teenima minna ei olnud mitte wöimalik. Jaan Wilu n. Mai jättis üks rubla raha ilma minu tahtmatta minu kätte, mina ei tahtnud seda mitte wastu wötta, aga tema pani selle raha minu pölwede peale ja läks ära. Teisel pääwal wiisin mina selle raha kohe ära ja ütlesin et minul wöimalik ei ole teenima tulla. 

Et neil kindlat kaupa ei olnud ja käsi raha ka kohe sai tagasi wiidud, siis saab Jaan Wilu kaebtus tühjaks möistetud.