Tulli ette kaebaja Peter Wambla, Kõrgesaremees, ja kaebas, et temma on enne jõulut Krimmi kõrtsus ollnud, ja kuus rubla rahha ärra kautanud; Peter on kõrtso läinud, ja sealt wiina wõtnud, ja tahtnud rahha wahheta, agga jänud weel järrele, on omma wiina rahha makstes keik rahha wälja wõtnut, ja tahtnud et Kõrtsonaene piddand sedda rahha luggema; agga ta polle sedda teinud, siis ütleb Peter, et ta on omma rahha Kuus rubla pärrandale pannud, ja ärraminnes senna mahha unnustanud, ja teisel päewal, kui leidnud, et rahha kaddund olnud, on ta taggasi läinud, ja polle mitte leidnud.

Siis sai kõrtsonaine Ewa Paakspu ette kutsutud, ja küssitud, kas ta on Peetri käes sedda rahha näinud, naine tunnistab, et temma polle mitte ni paljo rahha näinud, kui agga sedda, mis ta wiina eest on maksnud.

Sedda samma tunnistab kõrtsomees Ado Paakspu ka.

Siis arwas kohhus Peetri kaebtusse tühjaks, sest et selget tunnistust polle mitte, kas taal on rahha siis ennam olnud, kui ta Krimmis on käinud wõi on ta sedda maeale kautanud, ja Peetri Jüttud polle ka mitte ühhesuggused.