Jaan Niisk tulli ette ja kaebas et tema oma kasso essä Jaan Tammi käest, oma ärakoolnu essä ossajaggo nõuab kätte saada, üts hobene, üts lehm, üts lamast ja üts raudwangre, nenda samoti om tema Jaani manu 5 aastad teeninud ja iga aasta lubbatu 20 Rubla palka, aga seni aijani ei olle koppikud kätte saanud, kaebaja nõuap keik ne asja kätte saada.
Jaan Tamm tulli ette ja wastap, ne ossajaggo om kül nenda õiges kui Jaan Niisk om ülles andnu, aga lehm ollen mina Jaanil kätte andnu ja Jaan Niisk essi müis tedda ärra, hobese, wangre ja lamaste ees ollen minna Jaaniga leppingo tennu siis kui ta nekrut olli ja mina lubasi neide eest 40 Rubla massa ja Jaan Niisk olli ka sellega rahol. Palka om Jaan Niisk iga aasta kätte saanud, sest iga aasta ollen mina temal 1 wakk lina seemet lasknu maha külwi ja sellega om palka täwest mastu ja ka reiwast piddamisse trawis om mino poolt antus.
Jaan Niisk ütlep lehm ollen kül mina sanud, aga neist tõisest asjas ei olle hobbest ei ka raha kätte saanud, siis nõuan ka minna selle raha 5 aasta prozenti. Palk olli 1 wakk linna seemet, aga see om liik wäedu.
Mõistus: Jaan Niisk oma wälja ütlemisse perra om tema Jaan Tamiga leppingo tennu osssajaggo hobbese, wangri ja lamast eest 40 Rubla raha pääle, siis peab Jaan Tamm 8 päiwa seen 40 Rubla Jaan Niiskil ossajaggo kätte masma. Palka ei woi Jaan Niisk mitte rohkemb nõuda selle et iga aasta 1 wakk linna seemit maha külwa ja reiwas piddamisse tarwis om saanud, arwap kog. kohhus et palk om küllalt olnu ja ka üttegi tunnistus es olle, et 20 Rubla selge raha palka om lubbatus.
Mõistus saije kuulutedus §773 selletamissega.
Jaan Niisk tulli ette ja kaebas et tema oma kasso essä Jaan Tammi käest, oma ärakoolnu essä ossajaggo nõuab kätte saada, üts hobene, üts lehm, üts lamast ja üts raudwangre, nenda samoti om tema Jaani manu 5 aastad teeninud ja iga aasta lubbatu 20 Rubla palka, aga seni aijani ei olle koppikud kätte saanud, kaebaja nõuap keik ne asja kätte saada.
Jaan Tamm tulli ette ja wastap, ne ossajaggo om kül nenda õiges kui Jaan Niisk om ülles andnu, aga lehm ollen mina Jaanil kätte andnu ja Jaan Niisk essi müis tedda ärra, hobese, wangre ja lamaste ees ollen minna Jaaniga leppingo tennu siis kui ta nekrut olli ja mina lubasi neide eest 40 Rubla massa ja Jaan Niisk olli ka sellega rahol. Palka om Jaan Niisk iga aasta kätte saanud, sest iga aasta ollen mina temal 1 wakk lina seemet lasknu maha külwi ja sellega om palka täwest mastu ja ka reiwast piddamisse trawis om mino poolt antus.
Jaan Niisk ütlep lehm ollen kül mina sanud, aga neist tõisest asjas ei olle hobbest ei ka raha kätte saanud, siis nõuan ka minna selle raha 5 aasta prozenti. Palk olli 1 wakk linna seemet, aga see om liik wäedu.
Mõistus: Jaan Niisk oma wälja ütlemisse perra om tema Jaan Tamiga leppingo tennu osssajaggo hobbese, wangri ja lamast eest 40 Rubla raha pääle, siis peab Jaan Tamm 8 päiwa seen 40 Rubla Jaan Niiskil ossajaggo kätte masma. Palka ei woi Jaan Niisk mitte rohkemb nõuda selle et iga aasta 1 wakk linna seemit maha külwa ja reiwas piddamisse tarwis om saanud, arwap kog. kohhus et palk om küllalt olnu ja ka üttegi tunnistus es olle, et 20 Rubla selge raha palka om lubbatus.
Mõistus saije kuulutedus §773 selletamissega.
