Kohto kutsumise pääle tulli ette Karl Tamm Suure Juusa A perrispiddaja ja kaebas et temaga, selle nimitedu tallo ütten ostja Jaan Tamm ei ollewad üttegi kapitali ei ka intressi mõisale ei ka kresitkassale masnud ja ka Jaan Tammil üttegi raudwarra ei ollewad, nenda et temma (Karl Tamm) ütsinda keik massod Suure Juusa A tallo eest masnud ja ka ütsind oma raudwarraga see tallo wallitewad. Karl Tamm nõusap et Jaan Tamm peas Suure Juusa A tallo temal ütsindale äralubama ja ne kontrahti lehe alla kirjotamatta oma kaega, nenda et Pühajärwe kogokonna kohto mõistmise perra sest 8. Mail 1879 N64, keik se Suure Juusa A. tallo warrandus temale (:Karl Tammil:) ütsinda peas jääma.
Jaan Tamm tulli ette ja wastap selle pääle neid kontrahti kelle läbi Suure Juusa A. tallo Karl Tammil ütsindele saap lubbatus, mitte alla ei kirjota, ene tahan mina Pühajärwe mõisa perrisherra käest teada saada, kui paljo mina selle tallo eest wõlgo ollen, sest see wõlg mis Pühajärwe mõisa walitsus 8. Mail 1879 aastal kogokonna kohtole üllesandnu, mitte õige ei olle, sest mina Juusa tallo eest mitte nenda paljo wõlgo ei olle. Sele et Jaan Tamm ja Karl Tammi wahel üttegi leping kõrda es saha.
Mõisteti: Pühajärwe kogokonna kohto mõistmise põhja pääle sest 8. Mail 1879 aastast N64, jääp Suure Juusa A. talo keike maaga ja õigusega ja keike warrandusega mis selle ma pääle kinni saisawa Karl Tammil ütsindale ja tema perrandajide, perrisomandus, Karl Tamm peap Suure Juusa A. talo eest wõlgo ka Jaan Tammi poole talo eestl Pühajärwe mõisa perrisherra wasta nink ka kreditkassa wõlgo igal terminil massa, nenda samoti peap Karl Tamm keik seadusliko massod ja täitmist, masma ja täitma selle Juusa tallo eest.
Pühajärwe kogkonna kohus pallup neide üllewal nimitedu tingimise perra Pühajärwe walla Suure Juusa tallo A. ütsinda Karl Tammi nime pääle kinnitada.
Mõistus saije kuulutedus §773 selletamisega.
Jaan Tammil opuse kirri wälja anut sel 1. Märzil 1880.
Pääkohtomees: Mats Mitt [Allkiri]
Kohtomees: Samule Kolk [Allkiri]
Kohtomees: Gusta Michelson XXX
Kohto kutsumise pääle tulli ette Karl Tamm Suure Juusa A perrispiddaja ja kaebas et temaga, selle nimitedu tallo ütten ostja Jaan Tamm ei ollewad üttegi kapitali ei ka intressi mõisale ei ka kresitkassale masnud ja ka Jaan Tammil üttegi raudwarra ei ollewad, nenda et temma (Karl Tamm) ütsinda keik massod Suure Juusa A tallo eest masnud ja ka ütsind oma raudwarraga see tallo wallitewad. Karl Tamm nõusap et Jaan Tamm peas Suure Juusa A tallo temal ütsindale äralubama ja ne kontrahti lehe alla kirjotamatta oma kaega, nenda et Pühajärwe kogokonna kohto mõistmise perra sest 8. Mail 1879 N64, keik se Suure Juusa A. tallo warrandus temale (:Karl Tammil:) ütsinda peas jääma.
Jaan Tamm tulli ette ja wastap selle pääle neid kontrahti kelle läbi Suure Juusa A. tallo Karl Tammil ütsindele saap lubbatus, mitte alla ei kirjota, ene tahan mina Pühajärwe mõisa perrisherra käest teada saada, kui paljo mina selle tallo eest wõlgo ollen, sest see wõlg mis Pühajärwe mõisa walitsus 8. Mail 1879 aastal kogokonna kohtole üllesandnu, mitte õige ei olle, sest mina Juusa tallo eest mitte nenda paljo wõlgo ei olle. Sele et Jaan Tamm ja Karl Tammi wahel üttegi leping kõrda es saha.
Mõisteti: Pühajärwe kogokonna kohto mõistmise põhja pääle sest 8. Mail 1879 aastast N64, jääp Suure Juusa A. talo keike maaga ja õigusega ja keike warrandusega mis selle ma pääle kinni saisawa Karl Tammil ütsindale ja tema perrandajide, perrisomandus, Karl Tamm peap Suure Juusa A. talo eest wõlgo ka Jaan Tammi poole talo eestl Pühajärwe mõisa perrisherra wasta nink ka kreditkassa wõlgo igal terminil massa, nenda samoti peap Karl Tamm keik seadusliko massod ja täitmist, masma ja täitma selle Juusa tallo eest.
Pühajärwe kogkonna kohus pallup neide üllewal nimitedu tingimise perra Pühajärwe walla Suure Juusa tallo A. ütsinda Karl Tammi nime pääle kinnitada.
Mõistus saije kuulutedus §773 selletamisega.
Jaan Tammil opuse kirri wälja anut sel 1. Märzil 1880.
Pääkohtomees: Mats Mitt [Allkiri]
Kohtomees: Samule Kolk [Allkiri]
Kohtomees: Gusta Michelson XXX
