Mõtsawahi Joseph Mauring kaebuse asjan püie warguse perrast Jaan Toom ja Johan Jenglas wasta, tulli ette tunnistaja Palloperra kohtomees Karl Marranik, ütlep, et tema ütten käinud püid otsima, siis om kül leidnu Ketta tallon Jaan Toomi man olnu arwamise 1 süld 1 arsinapüid, kuuse, peddaja ja kõiwu püid, Kuuri tallon olnu liggi 30 algo püid kuuse ja peddaja puu, Johan Jenglas manu, müid jälgi ja arwu saamist kus püid toodu ei olle mitte tema nännu. Perrast esmapäiwal lännu tema weel püie otsma, siis om leidnu Ottepä Kerriko wallakmõtsan 2 koorma puid, säält 2 algo neist puiest olnu, mis paalpüiwun Kuuri tallon Johan Jenglas manu saije nättus.

Johan Jenglas tulli ette ja ütlep et temal ei ollewas sel aial üttegi hobbest koddon olnu, hobese om Pernol seitu pääle olnud. Tema ei olle üttegi püid Pühajärwe ei ka muial toonud, see puid mis tema koddon olnu, om oma tallo mõtsast toodu. Mõtsan ei ollewad tema üttegi puid toonu. 

Jaan Toom ütlep et see püis mis tema koddon olnu om tema oma tallo mõtsast ragutu ja toodu ja tema hobesed sel samal päiwal Perno teest koddon tulnu kui Pühajärwe mõtsawaht püie ostma tulnu.

Mõistus: Tunnistaja wälja ütlemise perra om Johan Jenglas süidi leitu ja massap ütte 6 jallalise sülda 1 arsina püie eest 7 Rbl 86 Cop. Jaan Toom saap süidist prii arwatus selle et tunnistaja wälja ütlemise perra warrastedu puid, selle puiega mis Toomi man leiti mitte kokko es sünniwa, sest warrastedu püid om kuuse ja peddaja puid olnu ja Toomi man leiti kõiwo puid ka segga. Johan Jenglas peab se raha 8 päiwa seen äramasma.

Mõistus saije kuulutedus §773 sellemissega. 

Johan Jenglas es olle rahol saije oppuse kirri kätte sel 4 Märzil 1880.