Konkursi jäänu kaupmehe Gusta Mülleri konkursi warra nõudjade häst om kogokonna kohus Gusta Mülleri wälja antu wõlgniko käest sisse nõudnu allan saiswa summa: 

Protokoll 1880 aastal: 

Gusta mülleri kramist mis boodin leiti ja oksjoni pääle saje äramüidus om sisse tulnu 6 Rbl. 18 Cop.

Summa 138 Rbl. 80 Cop.

Wälja om mastu: 

Proklami kullo Zeitungi läbi 3 Rbl 50 Kop.

Oksjoni heikamise kullo       1  -     20 - 

2 aasta pääraha wõlgo mastu 11- 92 - 

Jääp perra 122 Rbl 18 Kop. 

Kogokonna kohto protokolli perra om wõlgonõudja oma wõlgo nõudmist üllesandnu, et neil konkursi jäänu kaupmehe Gusta Mülleri käest saada ollewad.

Protokoll sel 8. Julill 1880 N114 Tarto lina kaupmees A Riik Solo Wechsel ülle 57 Rbl25 Kop. ette näitanud om tühjas tettus, et proklami aian ei olle ülles antus.

Tulli kohto ette konkursi jäänu kaupmees Gusta Müller ja ka keik wõlgo nõudja kelle nimed om siin protokollin ülleskirjotedus ja kes oma wõlla nõudmist woid wõlla summa ene proklami aiga üllesandnu, saije üllesandu wõlla suma nink ka sisse tulnu raha suma ette loetus.

Konkursi jäänu kaupmees Gusta Müller andi kog. kohtole ülles, et Hans Lause, Ado Lill, Hermann Johanson, Jaan Tedder nink Michel Zirk üllesandu wõlla summa mitte nee suur ei ollewad kui nema üllesandnu, sest nema ollewad boodi kaupa wõttnu ja se läbi wõlg wähembas ollewad jäänu.

Nimitedu wõlla nõudja Hans Laus, Ado Lill, Hermann Johanson, Jaan Tedder ja Michel Zirk tulli ette ja näitasiwa wõlla täht ette, et neide wõlla nõudmine tähä perra õige ollewad ja wastap et neam boodi kaupa mitte selle wõlla pääle wasta ei olle wõtnud. 

Konkursi jäänu kaupmees Gusta Müller ütlep et see wõlla tähäd mis wõlgo nõudja ette näitasiwa tema kirjotedu ollewad.

Otsus: Üllewal nimitedu wõlgonõudja poolt üllesantu wõlla summa jääp nenda kui Gusta Mülleri wälja antu wõlla täht sedda tunnistap ja ka wõlgo nõudja protkollin om ülles andnu.

Wõlgo nõudja tulli ette ja kaebas Gusta Mülleri kraami mis tema majan ollnu ei ollewad mitte keik oksjoni pääle ärramüidus enge mitto asja ja nimet üts katte poolega kapp, üts ütte poolega kapp, üts klapiga laud, üts wärwitu sang ja 24 saelaudu müimata jäänud, nõuap et ne kraami saas wõlgo nõudja häst äramüidus, nenda samoti komkursi jäänu kaupmehel ollewad üts telliskiwi maja Nustagol ülles ehitedus wõlgo nõudja nõuap et see maja sahas wõlgo nõudja häst ärramüidus.

Konkursi jäänu kaupmees Gusta Müller ütlep, ne kaks kappi, laud ja sang om mino wellel Hans Mülleril perris sest Hans Müller om neid ostnu ja ne 24 saelauda ollen minna Hans Mülleril ärramüinud ja raha wasta wõtnud, nenda samoti ollen mina sedda telliskiwi ellomaja mis mul Nustagol om Hans Mülleril ärramüinu ja praego ei olle mul üttegi maja. 

Wõlgo nõudja Petter Partz, Michel Zirk ja Hermann Johanson wastap, Gusta Mülleri wälja ütlemise pääle, Hans Müller ja Kusta Müller elasiwa mõllemba ütten majan mõllemba kokko kauplesiwa, Hans Müller olli weel rohkemb wõlgo wõtja kui Gusta Müller, müido kui ne kauplemise paberid Gusta Mülleri nimi pääle olliwa, nüid Hans Müller ja Gusta Müller tegewa pettus ja koerustikkod ja kirjotawad Hanso nimi pääle kraami ja see maja mis Nustakol om, wõlgo nõudja ei lubbawa mitte sedda pettus tetta, aga nõuwap et ne kraami ja ello maja mis Gusta Müller Nustagol üllesehitanu, wõlgo nõudja häst ja kassus sahas ärramõüidus.

Hans Müller tulli ette ja ütlep ne kaks kappi, üts klapiga sögilaud, üts sang ja ne 24 saelauda om mino sest mina ollenn neid ostnu ja raha masnu, üts kapp ostsin mina Jaan Urmi käest, üts kapp ostsin mina enitse keriko mõisa rentniko Johan Tammi käest ja klapiga söögilaud ja sang ostsin mina Kautzmanni osjoni pääle. 24 saelauda ollen mina Gusta Mülleri käest ostnu ja raha wõlja masnu, tunnistaja om Peter Aloe, Hermannn Aloe ja Bernhard Müller.

Tunnistaja Peter Aloe ütlep tema nännu kui Hans Müller Nustagol Gusta Mülleri käest 24 saelaudu ostnu ja raha masnu, Gusta Müller ollewad ka Hans Mülleril üts täht kirjotanu et tema Hansole ne 24 saelaudu ärramüinu ollewad. 

Tunnistaja Hermann Aloe ütlep et tema nännu kui Hans Müller kerrikomõisan Jaan Urmi käest ütte kappi ostnu ja Kauzmanni oksjoni pääle ütte klapiga söögilaud ja ütte sangi ostnu.

Tunnistaja Bernhard Müller ütlep et Hans Müller ollewad Kauzmanni oksjoni pääle ütte klapiga söögilaud ja ütte sang ostnu.

Wõlgo nõudja ütlep et see ostmine nüid ei olle kui pettmine, Hans Mülleril olli nenda samoti keik kaupa raha käen kui Gusta Mülleril sest tema wois sest kauparahast kui paljo asjo osta, aga see perrast ne asja ei olle Hansol perris.

Hans Müller näitasi ütte kontraht kohtole ette et tema Gusta Mülleri käest ütte telliskiwi maja mis Nustagol saisawa ostnu ollewad.

Wõlgonõudja wastap et see kontraht ei olle kohto ei mõisa walitsuse poolt kinitedu, see ollewa tühi pettus ja pullap et maja konkursi wõlgo nõudja häst ja kassus sahas ärramüidus. 

Otsus: Jääp pooleli tullewa kohto päiwa pääle.