15mal, Septembril 1873 sai kohtopääw ärrapeetud. Koos ollid kohtomehhed: peakohtomees Juhan Kõrw, abbilissed: Siim Uusõue ja Tõnnis Engsoo. Jures olli tallitaja Andrus Tikkerpu.
Üllesandis tallitaja, et Kassare koggokonna mees Mihkel Wetsi on Hans Kail jures wargas käinud.
Sai Hans Kail ommma poea Peter Kailiga ette kutstud, ja küssitud, kuida se on olnud?
Hans ütleb, et temma on 7/8 Septembril magganud, kus üks mees temma õues krabbistanud, temma poeg Peter on järrele jooksnud, ja wiimaks aea pealt kinni sanud, kus neil waideldes Peter alla ja warras peale jänud; kes Petre peale rohhudes tedda karwopiddi kiskunud, ja särgi katki kiskunud, ja kässi hammustanud. Hans on tedda Mihkel Läk abbiga kinnisiddunud, ja hommikuni piddand. Hommiko on naad tallitaja ka kutsunud, ja tedda tahtnud mõisa wia; agga teel on ta ommeti ärrajooksnud, agga ommeti on naad tedda wimaks Kassarest jälle ülles leidnud, kus ta esmalt wasto hakkand, agga wiimaks on ta ommeti tunnistanud, et ta warguse pärrast seal on käinud.
Pärrast on ka sealt, kus naad Peetrega maas olnud, nelli muuk wõttind leitud, mis mees, Petre peal olles, senna on toppinud. Peter on järrel joostes kuulnud ta taskus krabbbinat; agga kui tahtnud katsuda, mis asjad tal on taskus, seal on Mihkel omma käega taskus otsinud.
Sai Mihkel Wetsik küssitud, mis ta seal on otsinud? Mihkel ütleb, et temma on hoost käinud otsimas, ja joma jännoga senna läinud jua otsima.
Peter on tedda seal kinni tahtnud wõtta; ja ta on rummalusse pärrast eest ärra jooksnud, kunni ta aea pealt tedda taggasi tõmmates mahha röhhunud, ja tedda seal waewanud, ja kiskunud.
Sai küssitud, kust ta need wõtmed on wõtnud? Mihkel ütleb, et temma neist wõtmedest ei tea; egga neid ei tunne.
Kohhus jättis need wõtmed selgemat tunnistust otama.
1) Siis mõistis kohhus, et Mihkel saab selle eest, et öse wõera maeade ümber hulgub 30 hopi witso, ja
2) Hans Kailile ta aea wiitmisse ja waewamisse eest 50 kop.
Peakohtomees Juhan Kõrw XXX
Abbilissed Siim Uusõue XXX Tõnnis Engsoo XXX
Waimlas sel 15. Septbr 1873
Kirjotaja M Liewmann <allkiri>
15mal, Septembril 1873 sai kohtopääw ärrapeetud. Koos ollid kohtomehhed: peakohtomees Juhan Kõrw, abbilissed: Siim Uusõue ja Tõnnis Engsoo. Jures olli tallitaja Andrus Tikkerpu.
Üllesandis tallitaja, et Kassare koggokonna mees Mihkel Wetsi on Hans Kail jures wargas käinud.
Sai Hans Kail ommma poea Peter Kailiga ette kutstud, ja küssitud, kuida se on olnud?
Hans ütleb, et temma on 7/8 Septembril magganud, kus üks mees temma õues krabbistanud, temma poeg Peter on järrele jooksnud, ja wiimaks aea pealt kinni sanud, kus neil waideldes Peter alla ja warras peale jänud; kes Petre peale rohhudes tedda karwopiddi kiskunud, ja särgi katki kiskunud, ja kässi hammustanud. Hans on tedda Mihkel Läk abbiga kinnisiddunud, ja hommikuni piddand. Hommiko on naad tallitaja ka kutsunud, ja tedda tahtnud mõisa wia; agga teel on ta ommeti ärrajooksnud, agga ommeti on naad tedda wimaks Kassarest jälle ülles leidnud, kus ta esmalt wasto hakkand, agga wiimaks on ta ommeti tunnistanud, et ta warguse pärrast seal on käinud.
Pärrast on ka sealt, kus naad Peetrega maas olnud, nelli muuk wõttind leitud, mis mees, Petre peal olles, senna on toppinud. Peter on järrel joostes kuulnud ta taskus krabbbinat; agga kui tahtnud katsuda, mis asjad tal on taskus, seal on Mihkel omma käega taskus otsinud.
Sai Mihkel Wetsik küssitud, mis ta seal on otsinud? Mihkel ütleb, et temma on hoost käinud otsimas, ja joma jännoga senna läinud jua otsima.
Peter on tedda seal kinni tahtnud wõtta; ja ta on rummalusse pärrast eest ärra jooksnud, kunni ta aea pealt tedda taggasi tõmmates mahha röhhunud, ja tedda seal waewanud, ja kiskunud.
Sai küssitud, kust ta need wõtmed on wõtnud? Mihkel ütleb, et temma neist wõtmedest ei tea; egga neid ei tunne.
Kohhus jättis need wõtmed selgemat tunnistust otama.
1) Siis mõistis kohhus, et Mihkel saab selle eest, et öse wõera maeade ümber hulgub 30 hopi witso, ja
2) Hans Kailile ta aea wiitmisse ja waewamisse eest 50 kop.
Peakohtomees Juhan Kõrw XXX
Abbilissed Siim Uusõue XXX Tõnnis Engsoo XXX
Waimlas sel 15. Septbr 1873
Kirjotaja M Liewmann <allkiri>
