Octobre 8.mal 1874.
Koos ollid: peakohtumees Ado Tampõld temma abbilmees Jürri Kraw ja Siim Hanslep. Kihhelkonna kohtu kässu peale kihhilkonna kohtomees Thomas Jürmann.
Et endine Tallitaja Andrus Tikkerpu käest ramatude rewinderimise läbbi 164 Rubla pudo leitud olli; - "Se pärrast olli Tänna pääwal nimmetud mehhed, "Tallitaja Andrus Tikkerpu abbimehhed Peet Tüll ja Siim Hanslep, ja endine walla kirjotaja Mihkel Liewman kohto ette kutsotud, et nemmad piddid tunnistost andma kuddas se ülemal nimmetud rahha kadduma saanod, ja kus se jäänod on. - Kui sedda nendelt järgemöda pärritud sai
a. Tunnistus endine Tallitaja A Tikkerpu ja raakis wälja!-
Aastal 1871. moistsid wollimehhed et minna piddin wallast sisse aetud rahha, (s. o. Pearahha ja walla maksod) omma käes koddo ei tohhi piddada, ning et minna sedda kohto maease piddin wiima, ja et walla kirjotaja piddi sedda rahha omma käes üllese hoidma. Minna tõin se rahha senna: ja pannin sedda kohto laua peale. Agga sedda ma ei mälta, kui paljo sedda olli; Agga nenna paljo ma tean, et sedda peale sadda rubla wois olla. Kui keik wollimehhed ollid ärra läinud, ja minna ka parrast koddo läksin; jähhi se rahha senna laua peale.
Agga kirjotaja ütles mulle et ma pidin se rahha omma kaasas jälle ärra wiima? Et wollimehhed minnu ülle sedda ollid moistnud, et ma rahha omma jures ei tohhi piddada, se pärrast polle ma sedda ka sealt ärra wõtnud. Nüüd on se rahha kaddoma lainud, ja kirjotaja ütleb et minna sedda koddo minnes ollen arra winud. Agga Thomas Kusik kis sel korral ka seal toas oli, woib seal jures selgemad tunnistust anda; et se rahha minnost sinna jähhi.
Siis sai kohto polest Thumas Kusik ette kutsotud, ja temmalt pärritud kas temma seäl olnud, ja ka näinud, kui Andrus Tikkerpu arra tulles rahha senna laua peale jatnod olli?
Wastas Thumas Kusik: et temma sel korral seal toas olnod, kui Andrus ärra tulnud ja rahha jäänud kohto laua peale. Sai küsitud, kus siis kirjotaja olli? wastus: Kirjotaja olli omma naesega teise toas ja rahha jures polnod keddagi.
Tunnistas weel Andros Tikkerpu: et pärrast 1871 aastad polle temma kätte mitte üks koppik walla rahha makstud. (kui wollimehhed tedda sest lahti teinud ollid) Sest aeast on keik rahha kirjotaja M. Liewmanni käes olnud, separrast ei tea temma waega (pudonod) rahhas ühtigi.
b. Sai kohto polest Peet Tüll ette kutsotud, ja pärritud; kas pärrast 1871 Aastad on Tallitaja woi Kirjotaja walla rahha wastu wõtnud?
Tunnistas Peet Tüll: et pärrast nimmetud 1871 aastat polle kellegi muu kui kirjotaja M. Liewmanni kätte rahha makstud.
d. Siim Hanslep tunnistas nisamma kui Peet Tüll üllemal;
Sai kohto polest endine kirjotaja M. Liewmann ette kutsotud, ja temmalt pärritud, nenna kudas ülemal endine Tallitaja omma abbilistega tunnistanud olli?
Tunnnistas M. Liewmann: Suggise 1871 tullid Wollimehhhed kokko, et tallitajate sisse aeatud rahhasid rewiderida kas keik on õiete wälja läinod mis sisse tulnod olli. Sure waidlemese ja wastu pannemessega tõi Tallitaja Andrus Tikkerpu wimaks raha senna, "mitmest taskust, taskus otsides et polle ennam, tulli wimaks 50mne rubla ümber rahha kokko ja 55 rubla 50 koppikad jähhi pudo, kellele temma kohtu polle leidnud, kus olli pannod. Wollimehhed käskisid tedda keik wanna pearahha keik enne kokko aeada, kui jälle uut wallast maksetakse.
Wolli ja Kohtumehhed läksid keik ärra, ja Tallitaja piddi ka ärra minnema, ja rahha laua peale jätma; "Ukse pealt kutsosin ma tedda taggasi, et rahha laua pealt ärra korristab, ta panni esmalt wasto ööldes et wald olla tedda sest lahti teinod.
Nenda kahhekeste waidlesime kunni mo naesterahwas ka wimaks senna tulli, ja käskis Andrust rahha ärra wia. Wimaks pistis ta rahha kasoka tasku ööldes se on nüüd nagu raibe et keegi tedda ei tahha korristada; ma pean siis jälle ärra wiima, "ja läks koddo üksi päini.
Martsi kuus wiis ta 220 rubla Hapsalo, ja Juni kuus 96 Rubla, agga polle ta mo käest küsinod? muist rahha jähhi sinno katte, kui nüüd mitme aasta pärrast hakkab sedda räkima.
Mitto korda tulli ta mo jure andis meeste nimmed üllese kis olla rahha arra maksnud agga polle mul asja olnud küsida kus raha on,? Agga rahha polle muul aeal näinod, kui kohto pääwal keegi maksis; agga mis nad külla kaudu korjasid polle mul olnud asja järrel pärrida, agga naad piddid omma abbilestega oigust teggema.
Teise sui tulli tallitaja abbimees Peet Tüll ühhe puhha pää mo jure, ja laskis mitme mehhe maksod üllese panna, seal ollid neid kis 4 rubla 50 kop maksnud ja ka 2 rubla 16 kop. Et se rahha korjandus tallitaja käes olli piddi ta rahha temma kätte wiima, "kas ta keik wenud woi mitte ei tea ma. Mõnni kord ütles A Tikkerpu, et Peet olla rahha ta kätte Tonud, Teise suggise 1872 aeasid tallitajad jälle makod sisse 2 rubla 16 kopp mehhe pealt. Et sest wannast rahhas 4 rub 50 kopp ja 2 rub 16 kop wald selged arro tahtist, siis sai jälle sisse tulnod ja wälja läinod rahhad arwatud, ja seal tulli 110 rubla 10 kop pudu, ja tallitaja Andrus Tikkerpu ütles et temma käes koppikast rahha ennam ei olle, (agga pärrast moisast tulles Putkaste warrawas ütles temma mõnned koppikad omma käes olewad, agg mitte nenna paljo) Siis ei lubbanod Wald sedda uut rahha ennam Tallitja kätte, waid käskisid se wanna wälja murretseda, ja Hapsalo wia. Ja selle uue rahha liggi 200 rubla mis sel päwal sisse tulli, andis Wollikoggo minno kätte, et mitte enne linna saata, kui keik kuus on, ja sedda mitte koggoni Andruse kätte anda, Wollimehhed sai kirja paljo sedda minno kätte jähhi, Pärrast sai sedda weel jure korjatud ja Andrus tõi ühhe pühha pääwa ohtu moisast 100 rublase weksle ja mõnned rublad peale, kus hulkas peale 20ne rubla wanna pearahha olli, mis ma ärra wahhetasin ja ta kätte antsin et piddi kotto weel jure wõtma ja linnna wiima, ta tahtis agga sedda uut rahha wiia, ma kartsin Wollimehhi, "et nemmad mind kelasid, temnma kätte rahha anda, agga et ta rahhole ei jäänod, ja wollimehhi polnud liggidal saada siis andsin selle korjanduse 345 rubla ta kätte, "selle mõttega et ta se 20 rubla ka senna wiib, agga kyu kwitungi ärra toi polnod seal peal rohkem kui se mis minna antsin, polle ma pärrast kuskil nainod et ta olleks sedda wälja maksnud.
Asta pärrast 1873. sai jälle 2 rubla 22 kop mehhe pealt aeatud, ja se rahha jättis wald jalle mo kätte, ja sedda sai siis teise endisega kokko 435 rubla 20 kop linna wiidud, ja 26 1/2 koppikud jähhi Andros Tikkerpu kätte, ja mis ülle sedda tulli sai walla maksodeks antud, nenda et Wollimeeste ette pannes oige sai leitud.
Minnewa suggise 1873. tõi weel Harjomees Peet Tüll sest wannast rahhast Andrus Tikkerpu kätte peale 6 Rubla, ja se on ka praegu weel mitte wälja antud. Ka tallitaja abbimees Peet Tüll maksis minnewa kewwade ühhe õhto wimaste wannade pearahhadest paar rubla ärra, et mitto meest ollid kaebanod et rahha Peeto kätte antud, agga ta ei olle wälja annod (muist arra prukinud) selle pärrast küsisin ma kelle nimmel sa selle ullese panned,? Ta ütles panne mo omma nime peale ehk kustuta keik mahha, - sa annad kirjad kis sedda ennam küssib?
Nenda õppetab wannutud Tallitaja kirjotajad walda petma, sedda kules pea tallitaja ka kui ta tahhab meeles piddada.
Weel andis pea tallitaja Andros Tikkerpu minnewa süggise kui maggasini wolgu üles kirjutasin ülles, "et temma maksab oma 14 Tsetweriko rukkid maggasini wolgu ärra, agga pärrast kui ta ei maksnod (mis olli ramatuse ülles pandud) ütles ta kis sedda wilja ennam arrosisse panneb mis maggasenest ärra kaub"! Sain arro et ta ei maksa separrast kirotasin wõllaks; mis ülle ta mind wihkama hakkas, ja otsib walle tunnestost minno wasta
Ned sanna woib monda weel olla mis naad on üttelnod, agga kas mul igga kord tunnistosi seltsis on ma ollen uksi ja neid on mitto ühte nõu.
Octobre 8.mal 1874.
Koos ollid: peakohtumees Ado Tampõld temma abbilmees Jürri Kraw ja Siim Hanslep. Kihhelkonna kohtu kässu peale kihhilkonna kohtomees Thomas Jürmann.
Et endine Tallitaja Andrus Tikkerpu käest ramatude rewinderimise läbbi 164 Rubla pudo leitud olli; - "Se pärrast olli Tänna pääwal nimmetud mehhed, "Tallitaja Andrus Tikkerpu abbimehhed Peet Tüll ja Siim Hanslep, ja endine walla kirjotaja Mihkel Liewman kohto ette kutsotud, et nemmad piddid tunnistost andma kuddas se ülemal nimmetud rahha kadduma saanod, ja kus se jäänod on. - Kui sedda nendelt järgemöda pärritud sai
a. Tunnistus endine Tallitaja A Tikkerpu ja raakis wälja!-
Aastal 1871. moistsid wollimehhed et minna piddin wallast sisse aetud rahha, (s. o. Pearahha ja walla maksod) omma käes koddo ei tohhi piddada, ning et minna sedda kohto maease piddin wiima, ja et walla kirjotaja piddi sedda rahha omma käes üllese hoidma. Minna tõin se rahha senna: ja pannin sedda kohto laua peale. Agga sedda ma ei mälta, kui paljo sedda olli; Agga nenna paljo ma tean, et sedda peale sadda rubla wois olla. Kui keik wollimehhed ollid ärra läinud, ja minna ka parrast koddo läksin; jähhi se rahha senna laua peale.
Agga kirjotaja ütles mulle et ma pidin se rahha omma kaasas jälle ärra wiima? Et wollimehhed minnu ülle sedda ollid moistnud, et ma rahha omma jures ei tohhi piddada, se pärrast polle ma sedda ka sealt ärra wõtnud. Nüüd on se rahha kaddoma lainud, ja kirjotaja ütleb et minna sedda koddo minnes ollen arra winud. Agga Thomas Kusik kis sel korral ka seal toas oli, woib seal jures selgemad tunnistust anda; et se rahha minnost sinna jähhi.
Siis sai kohto polest Thumas Kusik ette kutsotud, ja temmalt pärritud kas temma seäl olnud, ja ka näinud, kui Andrus Tikkerpu arra tulles rahha senna laua peale jatnod olli?
Wastas Thumas Kusik: et temma sel korral seal toas olnod, kui Andrus ärra tulnud ja rahha jäänud kohto laua peale. Sai küsitud, kus siis kirjotaja olli? wastus: Kirjotaja olli omma naesega teise toas ja rahha jures polnod keddagi.
Tunnistas weel Andros Tikkerpu: et pärrast 1871 aastad polle temma kätte mitte üks koppik walla rahha makstud. (kui wollimehhed tedda sest lahti teinud ollid) Sest aeast on keik rahha kirjotaja M. Liewmanni käes olnud, separrast ei tea temma waega (pudonod) rahhas ühtigi.
b. Sai kohto polest Peet Tüll ette kutsotud, ja pärritud; kas pärrast 1871 Aastad on Tallitaja woi Kirjotaja walla rahha wastu wõtnud?
Tunnistas Peet Tüll: et pärrast nimmetud 1871 aastat polle kellegi muu kui kirjotaja M. Liewmanni kätte rahha makstud.
d. Siim Hanslep tunnistas nisamma kui Peet Tüll üllemal;
Sai kohto polest endine kirjotaja M. Liewmann ette kutsotud, ja temmalt pärritud, nenna kudas ülemal endine Tallitaja omma abbilistega tunnistanud olli?
Tunnnistas M. Liewmann: Suggise 1871 tullid Wollimehhhed kokko, et tallitajate sisse aeatud rahhasid rewiderida kas keik on õiete wälja läinod mis sisse tulnod olli. Sure waidlemese ja wastu pannemessega tõi Tallitaja Andrus Tikkerpu wimaks raha senna, "mitmest taskust, taskus otsides et polle ennam, tulli wimaks 50mne rubla ümber rahha kokko ja 55 rubla 50 koppikad jähhi pudo, kellele temma kohtu polle leidnud, kus olli pannod. Wollimehhed käskisid tedda keik wanna pearahha keik enne kokko aeada, kui jälle uut wallast maksetakse.
Wolli ja Kohtumehhed läksid keik ärra, ja Tallitaja piddi ka ärra minnema, ja rahha laua peale jätma; "Ukse pealt kutsosin ma tedda taggasi, et rahha laua pealt ärra korristab, ta panni esmalt wasto ööldes et wald olla tedda sest lahti teinod.
Nenda kahhekeste waidlesime kunni mo naesterahwas ka wimaks senna tulli, ja käskis Andrust rahha ärra wia. Wimaks pistis ta rahha kasoka tasku ööldes se on nüüd nagu raibe et keegi tedda ei tahha korristada; ma pean siis jälle ärra wiima, "ja läks koddo üksi päini.
Martsi kuus wiis ta 220 rubla Hapsalo, ja Juni kuus 96 Rubla, agga polle ta mo käest küsinod? muist rahha jähhi sinno katte, kui nüüd mitme aasta pärrast hakkab sedda räkima.
Mitto korda tulli ta mo jure andis meeste nimmed üllese kis olla rahha arra maksnud agga polle mul asja olnud küsida kus raha on,? Agga rahha polle muul aeal näinod, kui kohto pääwal keegi maksis; agga mis nad külla kaudu korjasid polle mul olnud asja järrel pärrida, agga naad piddid omma abbilestega oigust teggema.
Teise sui tulli tallitaja abbimees Peet Tüll ühhe puhha pää mo jure, ja laskis mitme mehhe maksod üllese panna, seal ollid neid kis 4 rubla 50 kop maksnud ja ka 2 rubla 16 kop. Et se rahha korjandus tallitaja käes olli piddi ta rahha temma kätte wiima, "kas ta keik wenud woi mitte ei tea ma. Mõnni kord ütles A Tikkerpu, et Peet olla rahha ta kätte Tonud, Teise suggise 1872 aeasid tallitajad jälle makod sisse 2 rubla 16 kopp mehhe pealt. Et sest wannast rahhas 4 rub 50 kopp ja 2 rub 16 kop wald selged arro tahtist, siis sai jälle sisse tulnod ja wälja läinod rahhad arwatud, ja seal tulli 110 rubla 10 kop pudu, ja tallitaja Andrus Tikkerpu ütles et temma käes koppikast rahha ennam ei olle, (agga pärrast moisast tulles Putkaste warrawas ütles temma mõnned koppikad omma käes olewad, agg mitte nenna paljo) Siis ei lubbanod Wald sedda uut rahha ennam Tallitja kätte, waid käskisid se wanna wälja murretseda, ja Hapsalo wia. Ja selle uue rahha liggi 200 rubla mis sel päwal sisse tulli, andis Wollikoggo minno kätte, et mitte enne linna saata, kui keik kuus on, ja sedda mitte koggoni Andruse kätte anda, Wollimehhed sai kirja paljo sedda minno kätte jähhi, Pärrast sai sedda weel jure korjatud ja Andrus tõi ühhe pühha pääwa ohtu moisast 100 rublase weksle ja mõnned rublad peale, kus hulkas peale 20ne rubla wanna pearahha olli, mis ma ärra wahhetasin ja ta kätte antsin et piddi kotto weel jure wõtma ja linnna wiima, ta tahtis agga sedda uut rahha wiia, ma kartsin Wollimehhi, "et nemmad mind kelasid, temnma kätte rahha anda, agga et ta rahhole ei jäänod, ja wollimehhi polnud liggidal saada siis andsin selle korjanduse 345 rubla ta kätte, "selle mõttega et ta se 20 rubla ka senna wiib, agga kyu kwitungi ärra toi polnod seal peal rohkem kui se mis minna antsin, polle ma pärrast kuskil nainod et ta olleks sedda wälja maksnud.
Asta pärrast 1873. sai jälle 2 rubla 22 kop mehhe pealt aeatud, ja se rahha jättis wald jalle mo kätte, ja sedda sai siis teise endisega kokko 435 rubla 20 kop linna wiidud, ja 26 1/2 koppikud jähhi Andros Tikkerpu kätte, ja mis ülle sedda tulli sai walla maksodeks antud, nenda et Wollimeeste ette pannes oige sai leitud.
Minnewa suggise 1873. tõi weel Harjomees Peet Tüll sest wannast rahhast Andrus Tikkerpu kätte peale 6 Rubla, ja se on ka praegu weel mitte wälja antud. Ka tallitaja abbimees Peet Tüll maksis minnewa kewwade ühhe õhto wimaste wannade pearahhadest paar rubla ärra, et mitto meest ollid kaebanod et rahha Peeto kätte antud, agga ta ei olle wälja annod (muist arra prukinud) selle pärrast küsisin ma kelle nimmel sa selle ullese panned,? Ta ütles panne mo omma nime peale ehk kustuta keik mahha, - sa annad kirjad kis sedda ennam küssib?
Nenda õppetab wannutud Tallitaja kirjotajad walda petma, sedda kules pea tallitaja ka kui ta tahhab meeles piddada.
Weel andis pea tallitaja Andros Tikkerpu minnewa süggise kui maggasini wolgu üles kirjutasin ülles, "et temma maksab oma 14 Tsetweriko rukkid maggasini wolgu ärra, agga pärrast kui ta ei maksnod (mis olli ramatuse ülles pandud) ütles ta kis sedda wilja ennam arrosisse panneb mis maggasenest ärra kaub"! Sain arro et ta ei maksa separrast kirotasin wõllaks; mis ülle ta mind wihkama hakkas, ja otsib walle tunnestost minno wasta
Ned sanna woib monda weel olla mis naad on üttelnod, agga kas mul igga kord tunnistosi seltsis on ma ollen uksi ja neid on mitto ühte nõu.
