Wiliandi kaupmees C. G. Peeterson tulli kohtu ette ja kaebab Ludwig Johst peale, kes olla aastal 1878 kewad 60 kupits Sindli pakud oma peale Lõhawere mõisa weske pealt wõtnud laastudeks lõigata, mis ka teinud, seda kaupa teinud Lõhawere mõisa Härra Wiliandis ja ütelnud, et tema muud lõigata ei luba ku aga Johsti üksnes ja ka Johstiga seda kaubelnud. Siis pidanud ka Johst neid laasta seal wäljamüüma. Siis olla ta 15 Novembril 1878 wiimist kord raha toonud ja summas 700 rubla kätte saand ja aastal 1879 olla tema weel laasta müünud, aga mitte kopikat raha toonud, nüüd olla juba kolmas aasta, kui Johstilt seda laastu lõikamise ja müümise rehknungi nõudma, aga Johst ei andma seda mitte ega laskma seletada. 10 Septembril 1879 käinud Johsti juures ja nõudnud rehknunga kellele laastud saanud ja kui paljo raha sisse tulla, aga Johst lubanud teine pääw Wiliandi tulla seletama aga mitte tulnud, selle peale saatnud oma sel E. Bragst senna rehknungi seletuse pärast, kes seda seal ka nõudmas käinud ja jälle hommen lubanud tulla, selle peale olla Bragst talle ütelnud, kui mitte rehknungi ei seleta, siis peab Peeterson kohtulikult nõudma hakkama, wastanud Johst: mis tema sitawares weel tahab kaewata, mis rehknungi, mina pidin temaga seletama ta oli joobnud täis, selle laemdusega mitte rahul ei ole.
Ludwig Johst Lõhawere mõisast ette nõutud wastab et mõisa Härra ei olema kelligi muul luba annud seda sindle lõikust, kui üksnes temal ja palub, et ei olema täna mitte rehknung müümise üle ligi toonud ja hommen pääw Willandi lubab tulla ja seal seletada. Need laastud mis 1879 olla müütud, sissetulnud raha töömeestele wälja maksetud ja raha mitte enam saada olema ja ei olema ka mitte sitawareseks ega joobnud ütelnud ja andis need laastu tähed kätte, mis rehknungi peale antud saanud
C. G. Peeterson wastab et Johst olla mitto kord juba lubanud, kui temalt rehknungi nõudnud, et ma tulen just hommen seletama, aga mitte tulnud ja nüüd kuues kord juba kohtu ees, kui esimest kord alles Johst wasto tulnud ja nüüd 8 korra sõidu kulu nõuab, mis rehknungi nõudmise pärast teinud ja ka selle raha protsentid, mis ta kinni pidanud ja raha pole teadnud kellegilt sisse wõtta, kuhu laastud rehknungi peale antud. Nüüd lubab ka sellega kui aga Johst hommen tuleb rehknungid seletama ja ta mitte jälle ei peata ja ei olema ka mitte 1879 aastal laasta enam lõigatud ega tööd tehtud.
Lugwig Johst ütleb, et mõned kes 1878 olla töös olnud, palga rahaga kuni 18679 aastani ootnud.
Eduardt Bragst Wiliandist ette nõutud tunnistab kui olla Johsti juure läinud seda rehknungi nõudma lubanud ta jälle hommen Wiliandi tulla seletama. Selle peale ütelnud weel temale: et kui ei seleta mitte siis peab C. G. Peeterson kohtulikult nõudma. Wastanud aga Johst: mis, tema sitawares tahab weel kaewata käis siin ja olli joobnud täis.
Mõistetud
Jääb nende luba peale poolele, et Johst lahab hommen 6 Junil Wiliandi Peetersoni juure seletama, kui aga pole seletanud jälle uuest ette kutsu.
Peakohtumees
Kohtumees
Kohtumees
Kirjutaja
M. Kuuskler /allkiri/
Wiliandi kaupmees C. G. Peeterson tulli kohtu ette ja kaebab Ludwig Johst peale, kes olla aastal 1878 kewad 60 kupits Sindli pakud oma peale Lõhawere mõisa weske pealt wõtnud laastudeks lõigata, mis ka teinud, seda kaupa teinud Lõhawere mõisa Härra Wiliandis ja ütelnud, et tema muud lõigata ei luba ku aga Johsti üksnes ja ka Johstiga seda kaubelnud. Siis pidanud ka Johst neid laasta seal wäljamüüma. Siis olla ta 15 Novembril 1878 wiimist kord raha toonud ja summas 700 rubla kätte saand ja aastal 1879 olla tema weel laasta müünud, aga mitte kopikat raha toonud, nüüd olla juba kolmas aasta, kui Johstilt seda laastu lõikamise ja müümise rehknungi nõudma, aga Johst ei andma seda mitte ega laskma seletada. 10 Septembril 1879 käinud Johsti juures ja nõudnud rehknunga kellele laastud saanud ja kui paljo raha sisse tulla, aga Johst lubanud teine pääw Wiliandi tulla seletama aga mitte tulnud, selle peale saatnud oma sel E. Bragst senna rehknungi seletuse pärast, kes seda seal ka nõudmas käinud ja jälle hommen lubanud tulla, selle peale olla Bragst talle ütelnud, kui mitte rehknungi ei seleta, siis peab Peeterson kohtulikult nõudma hakkama, wastanud Johst: mis tema sitawares weel tahab kaewata, mis rehknungi, mina pidin temaga seletama ta oli joobnud täis, selle laemdusega mitte rahul ei ole.
Ludwig Johst Lõhawere mõisast ette nõutud wastab et mõisa Härra ei olema kelligi muul luba annud seda sindle lõikust, kui üksnes temal ja palub, et ei olema täna mitte rehknung müümise üle ligi toonud ja hommen pääw Willandi lubab tulla ja seal seletada. Need laastud mis 1879 olla müütud, sissetulnud raha töömeestele wälja maksetud ja raha mitte enam saada olema ja ei olema ka mitte sitawareseks ega joobnud ütelnud ja andis need laastu tähed kätte, mis rehknungi peale antud saanud
C. G. Peeterson wastab et Johst olla mitto kord juba lubanud, kui temalt rehknungi nõudnud, et ma tulen just hommen seletama, aga mitte tulnud ja nüüd kuues kord juba kohtu ees, kui esimest kord alles Johst wasto tulnud ja nüüd 8 korra sõidu kulu nõuab, mis rehknungi nõudmise pärast teinud ja ka selle raha protsentid, mis ta kinni pidanud ja raha pole teadnud kellegilt sisse wõtta, kuhu laastud rehknungi peale antud. Nüüd lubab ka sellega kui aga Johst hommen tuleb rehknungid seletama ja ta mitte jälle ei peata ja ei olema ka mitte 1879 aastal laasta enam lõigatud ega tööd tehtud.
Lugwig Johst ütleb, et mõned kes 1878 olla töös olnud, palga rahaga kuni 18679 aastani ootnud.
Eduardt Bragst Wiliandist ette nõutud tunnistab kui olla Johsti juure läinud seda rehknungi nõudma lubanud ta jälle hommen Wiliandi tulla seletama. Selle peale ütelnud weel temale: et kui ei seleta mitte siis peab C. G. Peeterson kohtulikult nõudma. Wastanud aga Johst: mis, tema sitawares tahab weel kaewata käis siin ja olli joobnud täis.
Mõistetud
Jääb nende luba peale poolele, et Johst lahab hommen 6 Junil Wiliandi Peetersoni juure seletama, kui aga pole seletanud jälle uuest ette kutsu.
Peakohtumees
Kohtumees
Kohtumees
Kirjutaja
M. Kuuskler /allkiri/
