Siit mõisa walitsus kaebab kirjalikult Regoldi mehe Jüri Jürisson peale, kes olla mõisa metsast warastanud

Reguldist Jüri Jürisson ette nõutud wastab et ta ei ole,a need puud mitte Lõhawere mõisa metsast raidonud

Metsawaht Karl Juurik tunnistab et ta olla neid puid taga otsinud ja Regoldi maa pealt ühes aias naad leidnud, mis just nende kändudega ühte passinud mis mõisa metsast olnud raiutud, sest aawa kännud olnud ussitanud ja nende aawa latte otsad just niisamma. Lepa lat olnud ladwast aralik ja metsas olnud kännu juures ka kaks latwa maas siis läinud kohtumehe järele keda Reguldi kõrtsis kätte saanud ja temal seda lugu rääkinud, aga Jüri Jürisson kuulnud seda ja läinud kohe ära, kui siis pärast kohtumehe Thomas Kuusikuga seda aida läinud waatma olnud aid ära lõhutud ja lati tüwi otsad peenikeseks raiutud ja olnud Juri Jürisson aid, mis ennem mitte ei olema teadnud

Jüri Jürisson ütleb et ta ei olema mitte aida lõhkunud ega otse raidunud, ega ka mitte kuulnud kui neid latte kohtumehele räägitud.

Regoldi kohtumees Thomas Kuusik tunnistab et nende aia lattide otsad olnud peenemaks tahutud.

Peakohtumees Jaak Wanakesa tunnistab et lati otsad olnud mis tahutud wärskemad kirwe jäljed kui nende lattide koore aetawad tahed.

Mõistetud

Jüri Jürisson saab kõige nende tunnistuste järel nende lattide wargaks arwatud ja ka wahe aeal otsad lattidel peenamaks raidonud peab patent ₦ 74 aastal 1878 järgi maksma

Sai kuulutud

wälja maksetud Tõnis Sisberg kätte