Waimla moisa wallitsuse kirja sub No 3 labbi sai Hakenrichteri Herra kässo peale nöutud, et koggukonna kohhus pidi selle Nowemri kuus 1877 aastal ja ka mitto korda pärrast sedda Waimla walla Wako külla Rea tallo perre kohhas sündinud tullekahju ülle üks taielik truiste ülles wöetud Prottocol nende allamal nimetud küssimeste peale ülles wötma

Ad Generalia

1, Küssim: kis selle Rea tallo perrerahwas nime jarrele on, ja kus nemad ogga üks sel korral ollid kui se tullekahju sündis?

2, Mel pääwal ja pääwa ajal egga kord se kahjo olnod?

wastus: perrerahwast on: Karel Willmann tema naine Kersti " I poeg Peter selle naine Marre Karla II poeg Siim Kaarla III poeg Johan Willmann Kaarla IV poeg Willem Willmann Kaarla V poeg Mihkel Willmann Kaarla VI poeg Thomas Willmann Kaarla tüttar Liso

27 Nowemris tullekahjo aegas olnod Karel Willman tema naine Kersti poead Siim, Willem , Thomas ja tüttar Lisa kodo, poeg Mihkel olnod karjas ja Peter oma naise Marrega kirrikus.

Teise kahjo aegas 27m, Detsemres kell kolm p. l. olnod keik üllemal nimetud perrerahwast kodo kui Peter olnod oma naisiga kotto ärra

Kolmandama kahjo aegas 27 Detsemres kell 5 p.l. olnod nenda samma keik koddo agga Peter ja tema naine polnod mitte teised olnod keik toas.

Neljanda kahjo aegas 28 Detsemres olnod keik üllemal nimtud perrerahwast keik toas söömas kui Siim ja Johan olnod moisas teol.

Wiendama kahjo aeags olnod 1 Naari k. p. 1878 keik jubba sealt arra lainod jälle teise kohta ellama agga Karel Willmann oma poegadega Johan, Mihkel ja Petre naine Marrega seal loomi söötmas kui tulli lauda kattosest hakkanod.

3 kussimine: kis sedda kahjo akkatust keige esmalt naggi egga kord?

wastus: 27ma Nowembre hakkatust on keik perrerahwast kis toas olnod aknast suisto näinod, lainod wälja siis rehhaaltse kattus põllemad. 2sel korral 27m, Detsemre Karla naine Kersti 3mal korral 27. Detsemres nainod üks Kassiko külla mees Peter Loomos 4mal korral 28m, Detsemres Karla poeg Thomas 5mal korral 1sel Januaris Kaarla poeg Mihkel. Kahjod on jargemooda hakkanud 1, Nowemre 27mal kel 10 e. l. 2, Detsemre 27mal kell 3. p. l. 3, Detsemre 27m, kell 5 p. l. 4, Detsemre 28mal kel 8 e. l. 5) Januari 1sel 1878 kell 4. p. l.

4 Küssimine: Kas ahjod ja muud kohad kus tulli prugitud sanud, terwed ja ustawad olnod?

wastus: Ahjod ja tullekohhad olnod keik terwed ja ustawad.

5, Küsimine: kas sel pääwal kui tullekahjo sündinod, ahjod köötud ehk majal tuld prugitud ja mill ajal?

wastus: 27m, Nowemres sanud omiku kel 7 toas ahjo koldes suppi sojendanud, 27m, Detsemres polle keige se pääwa tuld ülles tehtud, 28mal Detsemres on ommiku kell 6 aegas toas ahjo koldes kartuhwlid kedetud, 1sel Januaris 1878. polle nemmad ennam seal ellanud ja polle ja tuld tehtud,

6 Kussiminne: Kui sel kahjo pääwal tuld prugitud, kus kohtas se tulli üllesse tehtud, ja kis sedda pollema sütanud

Wastus: 27mal Nowemres teinod Karel Willman ahjo koldas tuld ülles teinod ja pöllema sütanud. 28mal Detsemres teinod Karla naine ahjo koldes tulle ülles ja sütanud pöllema.

7 Küssimenne: kus se tulli igga kord pöllema hakkanud, mis majas ja kus kohtas maja sees

wastus: 27mal Nowemres rehhe kattuselt 27m, Detsemres endise pollenud toa ahjo kohtas kus wannad rood mis lund täis olnud, seal roogude sees. 27m, Detsemres teist korda seäl samma toa löuna poolt nurkast 28mal Detsmres pohja poolt külgest kambre kattose räästa seest, ja 1sel Januaris 1878 karja lauda kattose unka -"wiilo"- otsast kattosest.

8 Küsiminne: kas selle majas kergesti sutawaid asju peetud, mis asjad need nime järrele olnud, ja kus kohtas need seisnud,?

wastus: Kergeste sutawaid asjad: nimmelt Linnad Takkud ja tulletikkud olnud aitas 30 sülda ellumajast eemal. muid kergestisütawaid asjo polle olnud.

9 Küssiminne: Mis perrerahwast ja muud innimessed kis sedda kohta tunnewad, arwawad kelle läbbi see tullekahjo sündinud on?

wastus: Perrerahwast ja muud ümberkaudo innimessed kis sedda kohta tunnewad arwad et se kahjo ühhe luhwtis lendawa tullest sündinud on. Sest igga kord kui se tulli on hakkanud on se ikka kattose wäljaspoolt külgest hakkand Ka on innimessi kis selle kohha umberkaudo luhhotis lendawaid tullesid on näinod ja need innimessed on nimelt Peter Sep Putkaste waldast Johan Maeumbaid Anton Paio ja Jngel Paakspu Waimla waldast.

Sedda tunnnistawad oma nimmede jure ristid tömbades

Karel Willman

Peter Willman

Johan Wilman

Maddis Sooba

Kohtu polest sai se Protocolli Copia Misiv No 16 al Saare Laenema Hekenrichteri Herra kätte Hapsalu sadetud.

Peakohtumees Siim Kaddak XXX

Korwasmees Peet Saul XXX

Korwasmees: Johan Toks XXX

Kirjotaja: Joh Simson <allkiri>