Astus kohtu ette kaebaja Ongu küla wabtmees Thomas Laur ja räkis wälja juba arwates 20mne aasta eest kui mina oma isaga Ongule sennna koha peale elama läksin, ostsin mina Mohust ühe hobuse mis minul sel koral senna wolgu jähi aga praegu enam isegi enam ei mäleta palju see hobune maksma tuli, ja nenda sai minu läbi senna majase hobuse järg, meie elasime minu isaga ika ühes kuni selle suure nälja ajani 1868 aastal siis rändasin mina oma naise ja lastega wälja kuni Peterburgi senna surid minu naine ja lapsed ära ja mina tulin üksi tagasi, kui kodu sain oli minu noorem wend Ado jälle minue wanematte juure elama tulnud kis enni wäljas sulaseks oli. Kui jälle tagasi kodu olin maksind mina koik need wanad magasini wölad, mis meie oma isaga olime teinud 30 rublaga Waimla walla magasinise ära, Nüüd menewa aasta suri minu isa ära, ja minu noorema wenna kaes on nüüd see hobune mis kül mitte seea aga ometi sest pargest on mis mina üks kord ostsin. Nüüd nöuan mina et minu wend Adu minule seda hobust peab tagasi andma aga tema ei anna
Kohtu poolest sai Adu Laur kohtu ette kutsutud ja temalt ülemal nimetud Thomas Lauri kaebtust päritud. Adu Laur astus ette ja rääkis wälja: minu wanemad olid siis juba kaunis wanad kui minu wend omad wanemad maha jättis ja wälja rändas, et nendelt siis majalt polnud abi saada tuli isa minu juure palus mind et mina piden nendele wilja muretsema siis ostsin nendele wilja ja läksin ise ka nende juure elama ja olen neid kuni surma tunnini aitanud, Nende magasini wölgade eest mis Thomas pärast oma taggasi tulemist maksis sai tema kaks weise looma omale. Mis jagu tema siis nüüd weel sest hobusest nöuab, kui mino isa weel elas räkis tema et Thomas ei ole seda hobust mitte oma raha eest ostnud, waid tema on tale selle tarwis raha annud. Ka on see hobune oraegu meitel mölemil tarwiline, meie oleme ühes majas mina toidan hobune ja wean sellega küttise puud, ja Thomas saab selle läbi ka sooja,
Kohus moistis otsuseks: et Thomas Laur sel nälja ajal wälja rändas ja omad wanemad ilma abita järele jättis ning Ado nende eest hoolt kandis ja neid aitas, seeparast ei ka sedda hobust nüüd mitte Thomale moistetud saada waid see hobune jääb nii kui ennigi nende molematte prukida. Thomas Laur ei ole selle otsusega rahul, nöuab suuremad kohtunoudmise kiri sai temale Misiv No al antud.
Astus kohtu ette kaebaja Ongu küla wabtmees Thomas Laur ja räkis wälja juba arwates 20mne aasta eest kui mina oma isaga Ongule sennna koha peale elama läksin, ostsin mina Mohust ühe hobuse mis minul sel koral senna wolgu jähi aga praegu enam isegi enam ei mäleta palju see hobune maksma tuli, ja nenda sai minu läbi senna majase hobuse järg, meie elasime minu isaga ika ühes kuni selle suure nälja ajani 1868 aastal siis rändasin mina oma naise ja lastega wälja kuni Peterburgi senna surid minu naine ja lapsed ära ja mina tulin üksi tagasi, kui kodu sain oli minu noorem wend Ado jälle minue wanematte juure elama tulnud kis enni wäljas sulaseks oli. Kui jälle tagasi kodu olin maksind mina koik need wanad magasini wölad, mis meie oma isaga olime teinud 30 rublaga Waimla walla magasinise ära, Nüüd menewa aasta suri minu isa ära, ja minu noorema wenna kaes on nüüd see hobune mis kül mitte seea aga ometi sest pargest on mis mina üks kord ostsin. Nüüd nöuan mina et minu wend Adu minule seda hobust peab tagasi andma aga tema ei anna
Kohtu poolest sai Adu Laur kohtu ette kutsutud ja temalt ülemal nimetud Thomas Lauri kaebtust päritud. Adu Laur astus ette ja rääkis wälja: minu wanemad olid siis juba kaunis wanad kui minu wend omad wanemad maha jättis ja wälja rändas, et nendelt siis majalt polnud abi saada tuli isa minu juure palus mind et mina piden nendele wilja muretsema siis ostsin nendele wilja ja läksin ise ka nende juure elama ja olen neid kuni surma tunnini aitanud, Nende magasini wölgade eest mis Thomas pärast oma taggasi tulemist maksis sai tema kaks weise looma omale. Mis jagu tema siis nüüd weel sest hobusest nöuab, kui mino isa weel elas räkis tema et Thomas ei ole seda hobust mitte oma raha eest ostnud, waid tema on tale selle tarwis raha annud. Ka on see hobune oraegu meitel mölemil tarwiline, meie oleme ühes majas mina toidan hobune ja wean sellega küttise puud, ja Thomas saab selle läbi ka sooja,
Kohus moistis otsuseks: et Thomas Laur sel nälja ajal wälja rändas ja omad wanemad ilma abita järele jättis ning Ado nende eest hoolt kandis ja neid aitas, seeparast ei ka sedda hobust nüüd mitte Thomale moistetud saada waid see hobune jääb nii kui ennigi nende molematte prukida. Thomas Laur ei ole selle otsusega rahul, nöuab suuremad kohtunoudmise kiri sai temale Misiv No al antud.
