Sell 25.mal Augusti olli kohto pääw siis tulliwad kohto rahwas ette, esside Jaan Lääts kelle kartolid ollid sead ärra sönud ja temma rägis omma asja ueste mis temmale olli tehtud. 

Siis sai Hants Pikka ette kutsutud ja kohto möistja körwa mees küssis temma käest, kule wanna naabro mees, mis assi se on et teie omma keskes ei ärra lebbi. Ja pealegi Hants sinna olled wanna kohto mees olnud eks sinna tea küll kutda neds asjad peab selletama, ennego ikka kohhus peab teie asjo selletama, temma ommeti tunnistab siin meie ette olleks Hants sinna tulnud sedda pilla wadama, siis olleksime kohhe ärra lebbind. Agga nüüd ollede tänna siin walla kohto ees suut suu wasto tunud, kutta teie lebbide selle asjaka. Jaan ütleb egga minna kestamis sinno käest ei tahha sada. Maksad mulle selle ette kaks wakka kartulid ja üks pool wakka rukkid et nemmad rukki ma ka ärra tuhnisid et minno rukkis olli wanna kartoli ma peal.

Kuuled nüüd ommeti temma sinno käest ei peärri pailo. Se on ka kahju kui üks pole wakkama rukkid ärra on rikkutud. Ja üks satta seisekümmend pessa kartowlid ärra rikkunt, se on nättokenne asja.

Se on armas Jaan ikka pailo pärrida. Ei olle mitte pailo, miks sinna ei tulnud kui minna sinno perrenaisega kässo andsin. Muul ei olnud aega. Aega olleks pittand ollema teise kahjo watama minna. 

Mis seal siis nenda teil on sedda asja wahhed. Maksa sinna Hants sedda ärra mis temma nöuab ollede tassa ka lebbike ärra, annate kät selle on lebbitud.

Ja nemmad teggiwad nenda, olli walmis nende assi.