PROTOKOLL

Rägavere: Põlula valla protokolliraamat (1867-1876)

LeidandmedEAA.3981.1.2
Kaader
38
39
40
Daatum29.12.1872
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

Kirjutaja pani kõrgema kohtu jaoks eelmisel aastal kirja, et kohtupidamine nõrk oli. 

Protokolli lõpus on  kõrgema kohtu arvamus protokollimise kohta. 

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhhan Pirk Peakohtumees
Halleksander Riis Abikohtumees
Madi Tiinas Abikohtumees
J. Kalla Kirjutaja

Sai jälle siin walla kohhud petud, siis sai üks inniminne seie walla kohtusse tootud mis on wasta akkanud ja seitse kohto päwa sai takka aetud. Nimmel Marja Pikka Hantso lesk mis jubba keigel Jakubi kihhelkonnal tutwa ja teada on. Se assi on nüüd uusst ülles sanud wöetud öppetaja on järrele küssima mis wikka se ommeti on et asta täis.

Mihkel Wakker ja Hantso lesk Marja Pikka ei tulle laulatama. Ja ütleb kohlmeister olle nenda hea ja wii käsko wööl müntrile et temma tulleb minno jure nendega ühhes koos. Se olli kaks nättalt enne Jöulud 14.mal Joulu ku päwal lähwad sinna ei ka suremad äbbeneda, öppetaja küssin Mis wikka se on et teie laulatama ei tulle essite kui minna kolm korda mahha kulutasin, siis olli kuus nättala wahhed ja jälle kulutasin kolm korda. Ja sest emmale ei sa. Siis Mihkel Wakker seal tunnistama essiminne kord olli se wikka, teda temmal olli poeg ja teine assi olli se wikka et läks Kullinale waest laste jäuks rahha wiima ja küllm wöttis jallad ärra, ei saan tulla. Ja üks assi olli se kui huest olli meid kolm korda ööltud, siis selle wahhe aija sees riisus tallitaja Marja seilast selikko ärra. Ja walla kohhus on sedda asja kinni pittand. Kui walla kohhus olleks ärra seletand et temma seliko warras on siis minna ei wötta.

Agga kas teada ka kutta kurrat üht innimist kinni peab, temma on meit käskusi sanud et üks paar sabad mis tallitaja temma perrast on pittan kullutama ei löö ette. Wanna sönna ütleb et seitse paari pastlid kullu. Agga meil on seitsekümment, temma on kui tedda aedi siis lakka ja wahhel loikse laudas sidda all ja wahhel joksis toejatte käest ärra. Sest kewwate tallitaja wöttis temma seilast wakkise ärra, se olli Siimo Kadri Pikka selik. Sest Kaddri on surnud. Ja sealt temma on ärra warrastanud surnu asjo, on sealt ärra kattund üks selik üks patti ja weel ütte muut penemaid ebbemeid mis temmal on olnud.  Sell innimis olli kesteab muutgi asjo sest temma olli Kullinal karjatseks. Se Siim ja Katri neist on nüüd teada et neid kattund on, pailo on tunnistus naisi kes sedda selikkut tunniwad. Se on pool willa selik arwada maksma 2 Rub. uutina. Ja ta tunnistab et ta on siit ja sealt sanud, küll Karlist öe käest ja ikka poolt. Agga ikka tunnistussed koggo ei olle öige.

Tänna sell 29.mal Jölu ku päwal on se assi akkant paistma, küll tedda sai sellgi päwal tagga haetud ei olle koddo. Kui kuulta sai et kohto päwa peeti siis temma koddo ei olnud, waid siin ja seal. Agga pittasime passi kui sa päwa aijal ei olle koddo siis ommeti ö se. Sai kello 5 öhto kohto ette tootud ja seal tedda öige ussutatud. Ei temma hing ei tea kui sai, tea kust sa siis wöttid, perrast ütles kui öige kibbe olli, ja wöttin eks ma olle siis peale warras. Agga teisest asjatest minna ei tea. 

Kohhute wannema ütlesid Kui sa selle teadsid siis ka kus teist on.

Sai möistetud temmale trahwi 6 Rubla. 2. Rubla maksis se selik, kahhe kortne trahw ja kahhe nättala tassa tehha.

Walla wannemb Juhan Pirk XXX

Halleksander Riis XXX

Madi Tiinas XXX

Kirjutaja J. Kalla

Protokolli ramato kohto pääwa N. ei olle üllesse pantud, ka ei igga kohto päwal kohto möistjate nimmed kohto päwa akkatussel egga löppetussel üllesse pantud. Keigest on protokollid ni santiste kirjotud et neid mitte luggeta ei wöi, sest et arro ei sa, egga ka mingi suggust kohto otsust ennamaste kellegi asja peale möistetud. Mullo aasta sai jubba selle holetusse pärrast kirjotajale teada antud agga se ei olle ühtegi möetunud. 

Kullina 15. Januar 1873

Baron ...

Kohto peawannem

Sai jälle siin walla kohhud petud, siis sai üks inniminne seie walla kohtusse tootud mis on wasta akkanud ja seitse kohto päwa sai takka aetud. Nimmel Marja Pikka Hantso lesk mis jubba keigel Jakubi kihhelkonnal tutwa ja teada on. Se assi on nüüd uusst ülles sanud wöetud öppetaja on järrele küssima mis wikka se ommeti on et asta täis.

Mihkel Wakker ja Hantso lesk Marja Pikka ei tulle laulatama. Ja ütleb kohlmeister olle nenda hea ja wii käsko wööl müntrile et temma tulleb minno jure nendega ühhes koos. Se olli kaks nättalt enne Jöulud 14.mal Joulu ku päwal lähwad sinna ei ka suremad äbbeneda, öppetaja küssin Mis wikka se on et teie laulatama ei tulle essite kui minna kolm korda mahha kulutasin, siis olli kuus nättala wahhed ja jälle kulutasin kolm korda. Ja sest emmale ei sa. Siis Mihkel Wakker seal tunnistama essiminne kord olli se wikka, teda temmal olli poeg ja teine assi olli se wikka et läks Kullinale waest laste jäuks rahha wiima ja küllm wöttis jallad ärra, ei saan tulla. Ja üks assi olli se kui huest olli meid kolm korda ööltud, siis selle wahhe aija sees riisus tallitaja Marja seilast selikko ärra. Ja walla kohhus on sedda asja kinni pittand. Kui walla kohhus olleks ärra seletand et temma seliko warras on siis minna ei wötta.

Agga kas teada ka kutta kurrat üht innimist kinni peab, temma on meit käskusi sanud et üks paar sabad mis tallitaja temma perrast on pittan kullutama ei löö ette. Wanna sönna ütleb et seitse paari pastlid kullu. Agga meil on seitsekümment, temma on kui tedda aedi siis lakka ja wahhel loikse laudas sidda all ja wahhel joksis toejatte käest ärra. Sest kewwate tallitaja wöttis temma seilast wakkise ärra, se olli Siimo Kadri Pikka selik. Sest Kaddri on surnud. Ja sealt temma on ärra warrastanud surnu asjo, on sealt ärra kattund üks selik üks patti ja weel ütte muut penemaid ebbemeid mis temmal on olnud.  Sell innimis olli kesteab muutgi asjo sest temma olli Kullinal karjatseks. Se Siim ja Katri neist on nüüd teada et neid kattund on, pailo on tunnistus naisi kes sedda selikkut tunniwad. Se on pool willa selik arwada maksma 2 Rub. uutina. Ja ta tunnistab et ta on siit ja sealt sanud, küll Karlist öe käest ja ikka poolt. Agga ikka tunnistussed koggo ei olle öige.

Tänna sell 29.mal Jölu ku päwal on se assi akkant paistma, küll tedda sai sellgi päwal tagga haetud ei olle koddo. Kui kuulta sai et kohto päwa peeti siis temma koddo ei olnud, waid siin ja seal. Agga pittasime passi kui sa päwa aijal ei olle koddo siis ommeti ö se. Sai kello 5 öhto kohto ette tootud ja seal tedda öige ussutatud. Ei temma hing ei tea kui sai, tea kust sa siis wöttid, perrast ütles kui öige kibbe olli, ja wöttin eks ma olle siis peale warras. Agga teisest asjatest minna ei tea. 

Kohhute wannema ütlesid Kui sa selle teadsid siis ka kus teist on.

Sai möistetud temmale trahwi 6 Rubla. 2. Rubla maksis se selik, kahhe kortne trahw ja kahhe nättala tassa tehha.

Walla wannemb Juhan Pirk XXX

Halleksander Riis XXX

Madi Tiinas XXX

Kirjutaja J. Kalla

Protokolli ramato kohto pääwa N. ei olle üllesse pantud, ka ei igga kohto päwal kohto möistjate nimmed kohto päwa akkatussel egga löppetussel üllesse pantud. Keigest on protokollid ni santiste kirjotud et neid mitte luggeta ei wöi, sest et arro ei sa, egga ka mingi suggust kohto otsust ennamaste kellegi asja peale möistetud. Mullo aasta sai jubba selle holetusse pärrast kirjotajale teada antud agga se ei olle ühtegi möetunud. 

Kullina 15. Januar 1873

Baron ...

Kohto peawannem


TAGASI KUVA MÄRGENDUS