Tulli ette Kusta Tido ja kaebas, et temma omma venna Johann Tido käest Tahku matükk rentinud, Johann temmal agga sedda raudvarra, mis kontrahtis ollevad nimmetud sada ossast kätte ei andvad, ja nendasamma maia sakid ja nimmelt linnad 7 Perkovitsa, mis temma valmis teinud, ilma temma teadmatta ja tahtmatta ärra ollevad müinud, ja matükki rendi õigust käest ärra tahtvad võtta, et temmal kül 370 Rubl. rahha tema kätte ärra ollevad antud, ja kui Johann temmal sedda rahha kätte annaks, siis temma ka se rendi õigus ärra annaks ning selle ülle kohto otsust ning omma õigust ülleval piddada pallub.

Johann Tido räkis: "Minna tahhan omma matükki taggasi võtta Kusta käest, temma ei maksa minnul renti, temma käest ollen minna keigis 70 R. rahha sanud, need 300 Rubl. ollen emma käest võtnud, egga ma ei tea, kas se ka Kusta on, ja liggi 7 Perkpuuda linno ollen minna kül ärra müinud ja kevvastist selle aasta renti ei olle temma mul ka mitte veel ette ärra maksnud."

Kusta Tido ees omma emma Annoga ja räkis emma "se 300 Rubl. ollen kül minna Johhani kätte annud, agga se olli Kusta rahha, 100 R. sest ossast pärrandas Kusta issast, 100 R. sai temma ellajate eest, ja 100 R. ollen minna isse temma tarvis koggunud, ja Johann on keik issa poolt pärrandus kätte sanud, nenda kui 1 obune, 1 lehm, 3 lammast, 3 õhvakest, 2 suurt sigga ja keik vilja seemen ja 10 vakka rukkid, Kusta agga ei olle mitte üks terra vilja sanud, ja nõuan se rahha Johani käest taggasi.

Kui nüüd kohto käiattel selle asja polest ennam middagi ette tua ei olnud, siis ühhendasid keik kohto liikmed täielikko järrele arvamisse peale, selle põhja peale, et Kusta Tido kuskilt poolt omma rendi kontrahti ei olle murdnud, ja Johann Tido se minneva aastane maia saak, kellest rent piddi tullema. keik isse ärra müinud ja rahha ommale võtnud, ja peale selle veel 70 R. Kusta käest rahha on sanud, selle Otsuse andmiselle, 

et Kusta Tido ja Johann Tido vahhel se nendest tehtud rendi kontraht kindlaks jääks omma kinnitud aia peale, ja Johann selle järrele se puduv raudvarra veel Kustal kätte annab, see essemesse aasta rent selle mõõduga tassa jääb, et Johann keik se maia linna saak on isse ärra müinud ja rahha ommale võtnud, se el nimmetud Kustast Johanni kätte antud 70 R. se kevvadi rentiks arvatud saab, ning Kusta siis veel senna jure nenda paljo kui kontraht juhhatab, se on 18 R. rendiks selle kevvadi aia eest jure maksab, Johann Tido agga need 300 R. hõb. mis ta emma käest võtnud ilma intressi maksuta emmal taggasi maksab, ja nimmelt igga aasta 50 Rubl. hõb., ning viimselt omma issa pärrandusse asju kui neid veel selletada on, kohhalisse kohto jures õiendada võivad.

Se otsus sai kohto käiattel seaduse järrele kulutud, ning andis Johann Tido siin ülles, et ta sellega rahhul ei olle, sai mõistetud, 

Johann Tidol appelationi anda, ning sedda andmist Protokolli tähhendada.