Astus ette Mõisa sullane Hendrik Lillenthal ja kaibas et Hans Martinsoni naene Elts on tema kaela kottist, mis tema linna ladale minnes olli tee peale ärra kautanud, üks rubla rahha siis ärra wõtnud, kui Elts se kott on te pealt ülles leidnud ja tema kätte tonud. Kutsoti ette Elts Martinson ja ütles et kotti on tema kül tee pealt leidnud, agga rahha polle ta mitte sealt seest ärra wõtnud, waid terwelt Endreko kätte tonud. Tunnistuste läbbi tulli wälja, et Endrek on wististe se rubla sinna kotti sisse pannud ja nenda ärra kautanud, agga kui Elts kotti kätte tonud, põlle mitte sedda rahha ennam sees olnud.

Sai mõistetud:

Et se Elts Martinsohn ei olle sedda temast leitud kaela kotti kohhe koggokonna kohto ette tonud, ni kui säedus sedda sunnib, siis peab ta selle pärrast nüid se rubla hõb. Endreko Lillenthalile maksma, mis sest kottist kaddunud.