N: 18.
Weike=Karreda koggokonna kohtus
Sel 20.mal Octobr 1879.
1. Kohto ette astus Keusi Moisa wallitseja Hans Koldberg ja kaewas, et Keusi Moisa perrenaine Kai Uusberg olla Müüsleri Herrale kaewand, et wallitseja olla üttelnud, Keusi Moisa poistele, perre toas sögi laua äres, et ärge kartke, ohjad on alles minno peos, et se nenda tunnistaks kui olleks wallitseja ülle Herra, mis agga wallitseja tunnistab ennast üttelnud ollewat, et minna ütlesin temmale koja ukse pärrast, et kes teab kus ta on sanud, kas ta on ärra warrastud, woi olled issi ärra põlletand, sedda jo ei küssita sinno käest; kui minna ärra lähhen, pean ma issi selle ette wastama, ohjad on jo alles minno peos.
2. Wallitseja tunnistab, et temma olla märkind sedda, ja tunnistusse meeste läbbi kuulnud, et Perrenaine olla Schäfre sigga söötnud, mis temmal mitte lubba polle antud Moisa poolt tehha, moisa solki anda.
3. Wallitseja tunnistab, peab ommal hulga kannu, ja annab neile perre tango, kus perre allati ridus on, et nendele wägga sant toit on.
4. Wallitseja tunnistab olla perre kartohwlid kaubelnud Leno Langebrun,ile mis temmal mitte lubba polle tehha.
5. Wallitseja kaewab, et olla Moisa perre kapsaid kaubelnud, Mai Rootsille.
1. Kutsuti perrenaine ette, selle kögi ukse pärrast, temma ütles, kui Herra meil seal Wahhet teggi poiste rio ülle sögi pärrast, kui Herra ärra läks, siis ütles wallitseja poistelle, ärge kartke poisid, peksa ei sa, ohjad on alles minno peos. Kutsuti poisid Josep Reiman ja Karel Prants ette, kus perrenaine ka kohto ees olli, nemmad tunnistasid mõllemad, et wallitseja olla üttelnud poistelle, kui teie mitte rahhul ei olle, ja riidlete sögi kallal, ma wiin teid kohtusse, ja lassen teile keigile kerre peale anda, ja perrenaisele olla üttelnud, mis sa selle ukse pärrast riidled, se küssitakse jo minno käest, ohjad on jo minno peos? Kus perrenaine sedda keik pealt kulis suud wasta, ei üttelnud ta selle peale muud poistelle, kui tänna teid selle kerutamisse ette.
2. Kutsuti ette Leno Langenbrun, kohhus küssis, ja temma ütles, ma läksin Talli, ja näggin kui perrenaine wallas Moisa solki Schäfre Sea ette, kus agga perrenaine sedda ka pealt kulis, siis kohhus küssis se assi temmalt. Temma ütles, ma wiskasin sõnnikud senna Sea aeda, kohhus panni sedda naeruks.
3. Kutsuti Moisa poisid ette, nemmad ütlesid, et meie olleme mitto korda näinud, kui kannadel on all kökis, Tangud ees põrrantal olnud, selle peale perrenaine ütles, ma tõin kaero tee pealt, pühkisin kokko.
4. Tulli ette Leno Langebrun ja tunnistas et perrenaine olla temmale kartohwlid kaubelnud, Lähkre kullumisse eest, et Leno lähker olla perrenaisse tütre juures olnud, kui tüttar olla Leris olnud, agga Leno Langebrun ei olle kül weel mitte kartohwlid sanud, sedda tunnistas perrenaine tõe ollema.
5. Kutsuti Mai Roots ette, kohhus küssis neid kapsaid, temma ütles, et perrenaine olla saatnud omma tütrega, Mai Rootsele kapsaid, kedda agga Mai Roots ei olle wasta wõtnud, muud kui üttelnud, mul ei olle ennam Lihha, kedda ma happo kapsastega weel teen, wii agga kulla laps kapsad tagasi. Teiseks tunnistab Mai Roots, et temma olla ka näinud, kui perrenaine olla Schäfre Seale süia walland, kui ma Talli läksin olli perrenaine kui ehmatand, mitte ühte sanna ei sanud räkida.
Se kohto pääw jääb polele.
Müüsleri Herrale toimedata, on siit maalt jänud.
N: 18.
Weike=Karreda koggokonna kohtus
Sel 20.mal Octobr 1879.
1. Kohto ette astus Keusi Moisa wallitseja Hans Koldberg ja kaewas, et Keusi Moisa perrenaine Kai Uusberg olla Müüsleri Herrale kaewand, et wallitseja olla üttelnud, Keusi Moisa poistele, perre toas sögi laua äres, et ärge kartke, ohjad on alles minno peos, et se nenda tunnistaks kui olleks wallitseja ülle Herra, mis agga wallitseja tunnistab ennast üttelnud ollewat, et minna ütlesin temmale koja ukse pärrast, et kes teab kus ta on sanud, kas ta on ärra warrastud, woi olled issi ärra põlletand, sedda jo ei küssita sinno käest; kui minna ärra lähhen, pean ma issi selle ette wastama, ohjad on jo alles minno peos.
2. Wallitseja tunnistab, et temma olla märkind sedda, ja tunnistusse meeste läbbi kuulnud, et Perrenaine olla Schäfre sigga söötnud, mis temmal mitte lubba polle antud Moisa poolt tehha, moisa solki anda.
3. Wallitseja tunnistab, peab ommal hulga kannu, ja annab neile perre tango, kus perre allati ridus on, et nendele wägga sant toit on.
4. Wallitseja tunnistab olla perre kartohwlid kaubelnud Leno Langebrun,ile mis temmal mitte lubba polle tehha.
5. Wallitseja kaewab, et olla Moisa perre kapsaid kaubelnud, Mai Rootsille.
1. Kutsuti perrenaine ette, selle kögi ukse pärrast, temma ütles, kui Herra meil seal Wahhet teggi poiste rio ülle sögi pärrast, kui Herra ärra läks, siis ütles wallitseja poistelle, ärge kartke poisid, peksa ei sa, ohjad on alles minno peos. Kutsuti poisid Josep Reiman ja Karel Prants ette, kus perrenaine ka kohto ees olli, nemmad tunnistasid mõllemad, et wallitseja olla üttelnud poistelle, kui teie mitte rahhul ei olle, ja riidlete sögi kallal, ma wiin teid kohtusse, ja lassen teile keigile kerre peale anda, ja perrenaisele olla üttelnud, mis sa selle ukse pärrast riidled, se küssitakse jo minno käest, ohjad on jo minno peos? Kus perrenaine sedda keik pealt kulis suud wasta, ei üttelnud ta selle peale muud poistelle, kui tänna teid selle kerutamisse ette.
2. Kutsuti ette Leno Langenbrun, kohhus küssis, ja temma ütles, ma läksin Talli, ja näggin kui perrenaine wallas Moisa solki Schäfre Sea ette, kus agga perrenaine sedda ka pealt kulis, siis kohhus küssis se assi temmalt. Temma ütles, ma wiskasin sõnnikud senna Sea aeda, kohhus panni sedda naeruks.
3. Kutsuti Moisa poisid ette, nemmad ütlesid, et meie olleme mitto korda näinud, kui kannadel on all kökis, Tangud ees põrrantal olnud, selle peale perrenaine ütles, ma tõin kaero tee pealt, pühkisin kokko.
4. Tulli ette Leno Langebrun ja tunnistas et perrenaine olla temmale kartohwlid kaubelnud, Lähkre kullumisse eest, et Leno lähker olla perrenaisse tütre juures olnud, kui tüttar olla Leris olnud, agga Leno Langebrun ei olle kül weel mitte kartohwlid sanud, sedda tunnistas perrenaine tõe ollema.
5. Kutsuti Mai Roots ette, kohhus küssis neid kapsaid, temma ütles, et perrenaine olla saatnud omma tütrega, Mai Rootsele kapsaid, kedda agga Mai Roots ei olle wasta wõtnud, muud kui üttelnud, mul ei olle ennam Lihha, kedda ma happo kapsastega weel teen, wii agga kulla laps kapsad tagasi. Teiseks tunnistab Mai Roots, et temma olla ka näinud, kui perrenaine olla Schäfre Seale süia walland, kui ma Talli läksin olli perrenaine kui ehmatand, mitte ühte sanna ei sanud räkida.
Se kohto pääw jääb polele.
Müüsleri Herrale toimedata, on siit maalt jänud.
