Kaebas metsaüllewataja Strudell.et nooret kassu metsa räiestik olla ärra söödetud, mis peale temma metsavahhi Jakob Perrametsa käest küssinud.Kes neid võisit ärrasöötnud ja miks metsavaht söötjaid kinni ei olle võtnud ja metsa üllewatajale selle ülle teadmist ei olle andnud. Mis peale metsawaht roppu healega kostnud,egga temma pärismaa piddajate Sullane ei olle,sest ned olla need räisit ärra
söötnud.2. Metsavaht piddanud nenda kuidas ennegi iggal Reedil mõisas ollema,et metsaüllewataja kui middagi tarvis olleks olleva
metsawahhiga kokko sada ja metsawaht olla kas nüid sedda käsku täitmada jätnud. 3. Talwel 1871 sel 5mal Märtsil olla Gustav Rosenbergile üks täht sanud.Kos metsawaht Jakob Perramets piddi 50 Kaevurakkit nimmetud Roosenbergile andma,agga metsaüllewaataja leidnud 90 rakkit.Kos metsawaht omma lubbaga 40 rakkit rohkem andnud. Josep Rosenberg kes nende rakkede
raiduja olnud,räginud metsaüllewatajale nenda:Kui need lubbatud 50 rakkit valmis raiutud olnud,siis olla temma ,,Josep Rosenberg,,
metsavahiga räginud,et se lubbatud arw täis olla.Kas võiwa veel rohkem raiuda,mis peale metsavaht kostnud:et se kord võis käes olla ja wõiwa rohkem raiuda ning näetanud käega kahhe hawa peale,mis väga illusat ollewa ja võiwa siis mahha wõtta. 4. Metsawaht andnud Gustav Rosenbergile ühhe Saare Saksamaa adra kurre tarwis. 5. Leidnud metsaüllewataja wõssu seest 18 palkit kedda waist metsavaht omma lubbaga mõnnele ehk andnud.6.Et metsawaht 1.Kaebuse Punkti pahhanduse peale õhkwad anud metsaüllewatajal.Kui metsas näggema siis püssiga mahha laskma,sellepärrast miks üllewataja ilma temma teadmata metsas käewa kedda üllewataja ei pia tohtma tehha,et süd selle innimese kohta ja raske ähkwardamine kardetaw on ja üllewatajale olleks tarwis metsa ,jälli watamise tarwis metsa minna agga nüid ei julgeda sedda tehha.Nõudis metsaüllewataja nenda 40 kaeworakkile peale igga ühhes tükkist 30 kopp ja selle Saare
eest nelli rublad ja metsawaht Jakob Perrametsa issiäranis Trahwida.Kuidas ta tohtinud metsaüllewataja wasta ropp olla; sest üllewatajale ommetigi täis õigus käes selle järrele nõuda.Ja selle raske ähkwardamise pärrast pallub üllewataja et metsawahhi maa
Kohto alla saata.Sai metsawaht Jakob Perramets ette Kutsutud ja temmal need üllewal nimmetud Punktit ette pantud,mis peale metsawaht kostis;1.et näisit söötmata ollewa ja kos wigga olla sedda olla perrismaa piddajat teinud ja metsa üllewataja tedda Seanahhast nimmetanud,mis peale metsaüllewataja kostis; Et siis Kui metsawaht sedda temmale nimmetanud,et egga metsawaht mitte perris maa piddajate Sullane ei olle.Siis se peale olla metsaüllewataja seddavisi nimmetanud. 2. Sel teise Kaebus punkti peale kostis metsawaht,et mis temmal asja. Metsaüllewataja olla kokko sada ja ütles temmal ka ,et egga temma perris maa piddajate Sullane ei olle.3. Et,temma metsavaht ei olle rohkem rakkit andnud,mis rohkem olla,sedda siis raiujatissi wõtnud.4. sest saarest metsaüllewataja naerab ei teada temma ühtegi 5. ned palkit,mis metsaüllewataja võssu sees leidnud ei tea temma keddagi ja ei olla ka kellelgi andnud
6. Selle 6 kaebuse punkti peale kostis metsawaht et ei temma ei olle mitte ähkwardanud metsaüllewatajat mahha laskma, vaid olla valle ehk saagu tunnistus et temma seddawisi ähkwardanud.a, Tunnistas Josep Rosenberg selle 3 kaebuse Punkti peale,et metsavaht Jakob Perramets olla kahhe hawa peale näetanud ia issi siis teise räisi peale läenud ja siis olla need puud prukimise tarwis mahha võetud.
b, Tunnistas Jaan Kangro selle 1 kaebuse punkti peale,et se räis mis ülle krawi olla metsawaht issi lasknud ärra sööta ja seal sees ei olle teiste ellajat ühtegi käenud. c, Jakob Willemson tunnistas,et temma olla metsawahhi Ellajat seal räisi sees mis ülle krawi näenud ja immeks pannud et metsawahhil nenda suur õigus käes noort kassu metsa räiset laska ärra sööta.d. Jakob Laumets tunnistas,et se räis mis temma ja metsawahhi wahhel ,metsavahhi poig omma Ellajatega seal siis käenud,ja temma Ellajat olla temma wälja ka omma räisi
pudunud. e, Tunnistas Willem Willemson,et Sütti olla võis metsavaht issi söötnud ja kedda Jaan Oksa temmale üttelnud. Tunnistas metsavaht issi et temma Sauna naene olla ülle kravi räisi sees temma Ellajatega olnud. f; Tunnistas Jakob Laumets selle 6 kaebuse Punkti peale,et temma olla metsavahhi jure läenud ja mõisa pole käsku wiinud heinakuhjade järrel vatada;siis olla metsavaht temmale üttelnud: et olla wanna Härra käsk iggakord metsaüllewatajat püssiga mahha lasta ja peale selle olla metsawaht mitto kord ähwardanud'
Ma tedda Kurradit vanna Härra kässu peale mahha lasen. Weel andis metsaüllewaataja teada,et Tõnnis Saar ja Tawet Songro peawat sest mahha laskmisest teada. Sait need nimmetud mehhed ette Kutsutud kes agga sest asjast ei üttelnud ühtegi teada.Mõistis Kohhos,et metsavaht Jakob Perramets peab 2 Rubel vaeste laeka maksma ja nende kaewu rakkede eest ,et ilma lubbada mõisa metsas wälja andnud maksab Jakob Perramets 4 Rublad nende 40 rakke eest kas kaks süld puut arwati ja Gustaw Rosenberg selle ilma lubbata weddamise eest 1 Rubla waeste laekan nink metsawaht Jakob Perramets selle raske ähkwardamise pärrast maa Kohhto saata.
Kaebaja ei olnud selle otsusega rahhul.
Maddis Waddi +++
Märt Piiri +++
Elias Kubjas +++
Kaebas metsaüllewataja Strudell.et nooret kassu metsa räiestik olla ärra söödetud, mis peale temma metsavahhi Jakob Perrametsa käest küssinud.Kes neid võisit ärrasöötnud ja miks metsavaht söötjaid kinni ei olle võtnud ja metsa üllewatajale selle ülle teadmist ei olle andnud. Mis peale metsawaht roppu healega kostnud,egga temma pärismaa piddajate Sullane ei olle,sest ned olla need räisit ärra
söötnud.2. Metsavaht piddanud nenda kuidas ennegi iggal Reedil mõisas ollema,et metsaüllewataja kui middagi tarvis olleks olleva
metsawahhiga kokko sada ja metsawaht olla kas nüid sedda käsku täitmada jätnud. 3. Talwel 1871 sel 5mal Märtsil olla Gustav Rosenbergile üks täht sanud.Kos metsawaht Jakob Perramets piddi 50 Kaevurakkit nimmetud Roosenbergile andma,agga metsaüllewaataja leidnud 90 rakkit.Kos metsawaht omma lubbaga 40 rakkit rohkem andnud. Josep Rosenberg kes nende rakkede
raiduja olnud,räginud metsaüllewatajale nenda:Kui need lubbatud 50 rakkit valmis raiutud olnud,siis olla temma ,,Josep Rosenberg,,
metsavahiga räginud,et se lubbatud arw täis olla.Kas võiwa veel rohkem raiuda,mis peale metsavaht kostnud:et se kord võis käes olla ja wõiwa rohkem raiuda ning näetanud käega kahhe hawa peale,mis väga illusat ollewa ja võiwa siis mahha wõtta. 4. Metsawaht andnud Gustav Rosenbergile ühhe Saare Saksamaa adra kurre tarwis. 5. Leidnud metsaüllewataja wõssu seest 18 palkit kedda waist metsavaht omma lubbaga mõnnele ehk andnud.6.Et metsawaht 1.Kaebuse Punkti pahhanduse peale õhkwad anud metsaüllewatajal.Kui metsas näggema siis püssiga mahha laskma,sellepärrast miks üllewataja ilma temma teadmata metsas käewa kedda üllewataja ei pia tohtma tehha,et süd selle innimese kohta ja raske ähkwardamine kardetaw on ja üllewatajale olleks tarwis metsa ,jälli watamise tarwis metsa minna agga nüid ei julgeda sedda tehha.Nõudis metsaüllewataja nenda 40 kaeworakkile peale igga ühhes tükkist 30 kopp ja selle Saare
eest nelli rublad ja metsawaht Jakob Perrametsa issiäranis Trahwida.Kuidas ta tohtinud metsaüllewataja wasta ropp olla; sest üllewatajale ommetigi täis õigus käes selle järrele nõuda.Ja selle raske ähkwardamise pärrast pallub üllewataja et metsawahhi maa
Kohto alla saata.Sai metsawaht Jakob Perramets ette Kutsutud ja temmal need üllewal nimmetud Punktit ette pantud,mis peale metsawaht kostis;1.et näisit söötmata ollewa ja kos wigga olla sedda olla perrismaa piddajat teinud ja metsa üllewataja tedda Seanahhast nimmetanud,mis peale metsaüllewataja kostis; Et siis Kui metsawaht sedda temmale nimmetanud,et egga metsawaht mitte perris maa piddajate Sullane ei olle.Siis se peale olla metsaüllewataja seddavisi nimmetanud. 2. Sel teise Kaebus punkti peale kostis metsawaht,et mis temmal asja. Metsaüllewataja olla kokko sada ja ütles temmal ka ,et egga temma perris maa piddajate Sullane ei olle.3. Et,temma metsavaht ei olle rohkem rakkit andnud,mis rohkem olla,sedda siis raiujatissi wõtnud.4. sest saarest metsaüllewataja naerab ei teada temma ühtegi 5. ned palkit,mis metsaüllewataja võssu sees leidnud ei tea temma keddagi ja ei olla ka kellelgi andnud
6. Selle 6 kaebuse punkti peale kostis metsawaht et ei temma ei olle mitte ähkwardanud metsaüllewatajat mahha laskma, vaid olla valle ehk saagu tunnistus et temma seddawisi ähkwardanud.a, Tunnistas Josep Rosenberg selle 3 kaebuse Punkti peale,et metsavaht Jakob Perramets olla kahhe hawa peale näetanud ia issi siis teise räisi peale läenud ja siis olla need puud prukimise tarwis mahha võetud.
b, Tunnistas Jaan Kangro selle 1 kaebuse punkti peale,et se räis mis ülle krawi olla metsawaht issi lasknud ärra sööta ja seal sees ei olle teiste ellajat ühtegi käenud. c, Jakob Willemson tunnistas,et temma olla metsawahhi Ellajat seal räisi sees mis ülle krawi näenud ja immeks pannud et metsawahhil nenda suur õigus käes noort kassu metsa räiset laska ärra sööta.d. Jakob Laumets tunnistas,et se räis mis temma ja metsawahhi wahhel ,metsavahhi poig omma Ellajatega seal siis käenud,ja temma Ellajat olla temma wälja ka omma räisi
pudunud. e, Tunnistas Willem Willemson,et Sütti olla võis metsavaht issi söötnud ja kedda Jaan Oksa temmale üttelnud. Tunnistas metsavaht issi et temma Sauna naene olla ülle kravi räisi sees temma Ellajatega olnud. f; Tunnistas Jakob Laumets selle 6 kaebuse Punkti peale,et temma olla metsavahhi jure läenud ja mõisa pole käsku wiinud heinakuhjade järrel vatada;siis olla metsavaht temmale üttelnud: et olla wanna Härra käsk iggakord metsaüllewatajat püssiga mahha lasta ja peale selle olla metsawaht mitto kord ähwardanud'
Ma tedda Kurradit vanna Härra kässu peale mahha lasen. Weel andis metsaüllewaataja teada,et Tõnnis Saar ja Tawet Songro peawat sest mahha laskmisest teada. Sait need nimmetud mehhed ette Kutsutud kes agga sest asjast ei üttelnud ühtegi teada.Mõistis Kohhos,et metsavaht Jakob Perramets peab 2 Rubel vaeste laeka maksma ja nende kaewu rakkede eest ,et ilma lubbada mõisa metsas wälja andnud maksab Jakob Perramets 4 Rublad nende 40 rakke eest kas kaks süld puut arwati ja Gustaw Rosenberg selle ilma lubbata weddamise eest 1 Rubla waeste laekan nink metsawaht Jakob Perramets selle raske ähkwardamise pärrast maa Kohhto saata.
Kaebaja ei olnud selle otsusega rahhul.
Maddis Waddi +++
Märt Piiri +++
Elias Kubjas +++
