Protokolli pohjusel 31. Januarist 1886 sai tänasel päiwal Sulbi talu oksioni wiisil wälja pakutud, kellest esimene pakkuja Jaan Kokk 100 rubla ja töine pakkuja Karl Parwei 301 rubl. renti lubas, mis pääle Karl Parwei pääle nimetatud talu koht rendi pääle j'i alanseiswa tingimustega, mis enne pakkumist awalikult ette loetud saiwad:

Koha rendi kontraht.

Sulbi talukoht, mis on Ahja walla järele Liiwlandi talurahwa sääduse §196 sest 13 Nowembrist 1860 äratäitmiseks allnimetud koha rendi kontraht kokkuräägitud ning kinnitud saanud.

§1 - Sulbi talu walitsus annab rendi pääle nimetedu Sulbi talukoha, mis oma maa hinna järele on wäärt 30 taadrit ja -krossi ühe aasta pääle, see on 23. Aprillist 1886 senni kui 23. Aprillini 1887 selle Karl Parwei kätte, kellele see sinane Sulbi talukoht maamõõtja kaardi ning nende maade pääl märgitud piiride järele on kätte antud saanud.

§2 - Kui paljo hoonesid selle talu kohta on ja mis moodi needsamad nüüd on ning ka kuidas selle koha seisus on, sest annab selgemat teadust see lisakiri, mis selle kontrahi otsas seisab ning mis mõlemalt poolt kogukonna kohtu ees on kinnitatud saanud, et see nõnda õige on.

§3 - Koharenti selle Sulbi talu koha eest maksab rentnik iga aasta ülekõige 301 rubla - kop. hõb. ja nimelt allseiswa termini sees: See on 1. sel Aprillil pool renti ja 1sel Oktobril töine pool renti ette ära.

§4 - Rentniku kohus on, seda tema kätte antut Sulbi talu kohta igapidi sündsa põlluharimise sääduse järele tallitada, ja kui rendi aastad mööda on, nink kui ülesütlemine on korra järele ühelt poolt nende kahe kontrahi tegijatest teada antud saanud, siis peab tema seda talukohta allnimetatud wiisil jälle nõnda tagasi andma, et:

a) talukoha hooned ja nimelt neide katussed olgu hää sündsa kõrra pääl.

b) ruki väli sõnniku ning metsamaa pääl olgu hästi haritud ning õigel ajal hää seeme sinna pääle külwatud; kõige wähem 20 wakamaad.

c) aiad olgu hää korra pääl

d) heinamaad ei tohi karja sõtkumise ehk mõnel töisel wiisil rikkuda.

e) kõik wiimane sõnnik, ja mis on ülejäänud loomade toitu ja põhku, peab sinna koha pääle jääma ilma tasumata.

f) talu piirid olgu puhtad ja piiri märgid hästi ülewal hoitud.

g) tööde poolest eesseiswa tööaasta pääle ruki kõrred ja ristikheina sööt peawad korra pärast sügisel künnetud saama

§6 - Rentnik ei saa palutuse ei ka ehituse ehk paranduse tarwis mingisugust materiali

§7 - Õlgi, heinu ega põhku ei tohi rentnik selle Liiwlandi talurahwa sääduse sest 13. Nowembrist 1860 §146 ja 147 järele ei wälja lainata ega äramüüa, ei ka muidu koha päält ära saata ilma walitsuse teadmata ning tahtmata

§8 - Selle Liiwlandi talurahwa sääduse sest 13. Nowembrist 1860 §207 järele ja nende walla kohta iga aastade ärajaotamiste ning säädmiste järele on rentniku kohus seda jagu kroonu- ning wallamaksjad ja muud sundimused, mis tema talukoha pääle tulewad, täiesti ära täita.

§9 - Kõik õnnetused ning äpardused, mis pitkse, tule ehk rahesao ehk weiste katus läbi tulewad, neid peab rentnik kui oma kahjuks kandma.

§11 - Kui selle koha walitsus peaks seda talukohta ühe teise inimisele äramüüma, kas enne rendi kontrahti lõpetust ehk ka selle lõpetuse ajal, siis ei ole rentnikul mingisugust wäljamineku kulu ehk tasumist nõuda.

§12 - Koha walitsusel on see õigus, et ta igal ajal nii mittu kord, kui see tema meele järele on, seda talukoha tallitamist wõib kas ise läbi waadata, ehk jälle töistest lasta läbikatsuda.

§13 - Ilma talukoha walitsuse teadmata ning tahtmata ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jaokaupa mõne muu inimise kätte anda, waata §210 Liiwlandi talurahwa sääduse sees sest 13. Nowembrist 1860.

§14 - Kui sedasinast kontrahti ei talukoha walitsuse ega rendiwõtja poolt ei saa üles-üteldut, kõige hiljamine Jakopi päiwal (25 Julil) aasta enne selle kontrahi lõpetust, walla kohtu ees, siis jääb see oma au sees seisma jälle edasi ühe aasta pääle, selle §215 Liiwlandi talurahwa sääduse sest 13 Nowembrist 1860 põhja pääl.

§15 - 1. Weebruaril enne talukoha äraandmist on rentniku kohus, pool jagu elumaja ning muu hoonetest oma sisse tuleja järgmisele kätte anda.

§16 - Rentnik paneb kautsioniks kõige nende kontrahi järele enese pääle wõetud sundimiste pärast ülekõige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawat wara ehk Inwentariumit, kelle sees olgu kõige wähem 3 hobust ja 12 karja elajat mis hää korra pääl on ülespeetud. Pääle selle maksab rentnik weel (300) kolmsada rubla hõbe ehk selle wääriline wäärt paber kautsioniks sisse.

§17 - kui rentnik enne kontrahi aastade lõpetuss peaks ärasurema, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ning sundmused tema pärijate ja järeltulejate pääle.

See wastu, kui selle koha pidamise ehk pärimise õigus läheb tõiste kätte, siis ei saa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümbertehtud selle Liiwlandi talurahwa sääduse §208 järele sest 13. Nowembrist 1860, waid see jääb oma täie au sees seisma.

§18 - Kõiki nende asjade poolest, mis mitte niusees pole selle kontrahi sees kinnitud, kui säält peaks mõni waidlemine tõusma, siis saap seda oiendud Liiwlandi talurahwa sääduse säädmiste järele sest 13 Nowembrist 1860.

Pääle see lepiwad talu walitsus rentnikuga weel see pääle:

a) Koha walitsus wõtab nimitud Sulbi krundi küllest üks wakamaa aiamaad weski juurest möldrele ja kolm wakamaad heinamaad

b) Mölder saab talu käest hobuse talli wäikese keldre ja talli korwast küüni omale pruukimiseks,

c) Rentnik hoiab talu karjas ja karja maa pääl oma karjusega möldril kaks lehma ja kaks siga ilma maksuta.

d) Rentnik annab möldrile kahe lehmale peenikene põhk sööta, kõige wähem sada punda keswa ja kaera õlgi alapaneki tarwis arwata sada punda.

e) mölder jahwatab kõik jahwatus selle talu koha pruukimiseks rentnikule ilma maksuta, nõndasamuti annab möldri oma elajate sõnnik, mis tema pruukimisest üle jääb, talu koha pääle rentnikule.

f) Lesk Liis Mutsule jääb jääb elumajast tagumine kammer elamiseks, köögis wõib ta omale toidust walmistada ja aidapäälne jääb temale wana wiisi kraami panna.

g) Rentnik wahib ja walitseb kõik kasu mõtsa mis selle koha piiride sees on ja kui mõtsale mingisugust kahju on tehtud, siis wastutab rentnik selle eest oma kautsioniga.

h) Rentnik wõib ennegi kuues jagu Sulbi talu põllust linas ja kartowlis pruukida.

Tänasel päiwal on Karl Parwei wiiskümmend rbl. kautioni sisse pannud ja maksab 250 rubla weel 10. Märtsini 1886 kogukonnakohtu kätte sisse.

Ahjal 24 Weebruaril 1886

Rendile andjad Kurator J Jänes <allkiri> Peter Tork <allkiri>

Rensipääle wõtja Karli Porwei <allkiri>

Otsus: Seda protokolli ülespanda.

Kohtumees Kotta Piir <allkiri>

P. Pedosoon XXX

Joh Kurruk <allkiri>

Juh. Rootslane XXX