Kohtus istussid tallitaja ja temma kaks abbilist.

Jürri Tomingas kaebas, et ta olla 21. s.k.p. Mäe körti jures ree pealt 10-12 künart willast riet ärrakaddunud ja körtsis polle muud olnud, kui Tõnnis Karjama ja kaks Emmaste meest: Mihkel Pahkman ja Kusiko Jago Juhhan. (Wabrikus on J. Tomingas esteks leidnud, et rie kaddund on). Körtsi taggasi ruttates on need Emmaste mehhed seält ärra olnud ja T. Karjama seal joobnud täis. Ta on temma käest küssinud, kas ehk teaks, ehk juhtund keddagi näggema, ja on tale  wina lubbanud; ta on kostnud: Kui Emmaste mehhed polle ärra wötnud, küll ma siis tean. Siis on nad howi läinud otsima, polle leidnud, siis on Karjama üttelnud: tema tea middagist. - Pärrast on ta tunnistanud, et ta olla se rie küll wötnud, agga teada mitte, kus se on sanud.

Sedda tunnistas ta esmalt kohto ees ka, agga wiimaks ütles ommeti, et olla ikka nende meeste kätte annud, nad olla tale öllut, wina ja rahha annud, kui paljo rahha, sedda ei teada ta, sest ta olnud juubnud, ja lubbanud tale weel tua, mis ja kui paljo, sedda ei teada ta ka mitte. Jääb polele.