Kohtus istusid tallitaja ja temma kaks abbilist.

Jula Sinnik tunnistab, et An Rehhepap (üks ühhe käega tüdruk, kellel enne 3 last on, 2 poega ja 1 tüttar - 6-14 aastad wannad) on temmale 9. sel k.p. räkinud, et ta olla 6. s.k.p. hommiko kel 2 koddo omma emma tahtnud watama minna, agga teel olla ta üht surnud last ilmale tonud. Se on ühhes saunas sündinud, kus üks wanna innimenne ka jures on olnud; aga sedda sauna egga wanna innimest polle ta mitte nimmetanud. Ja temma (J. Sinnik) on sedda asja 11.s.k.p. tallitajale teada annud.

Liso Amber tunnistab, et ta sedda luggu temmale ka 9.sel k.p nenda olla juttustanud, et temma käinud 6. sel k.p. koddo Weomal 23 wersta Wabrikust emal. Taggasi tulles on ta wankre peal põrrutada sanud ja siis on tal üks surnud laps teel sündinud, mis ta omma põlle sisse on mässinud, surno aeda winud ja üks külla naene olla aitnud sedda last seal mahha matta, agga sedda külla naest polle ta mitte nimmetanud ja sedda asja on ta keelnud teistele räkimast.

An Rehhepap tunnistab isse, et ta olla 6. sel ku p. kel 2 koddo (Weomale) emma tahtnud minna watama, agga teel, 6 wersta wabrikust, olla ta omma tundi tunnud liggi ollewad ja polle mitte ennam eddasi sanud, on metsa mahha jänud ja seal on laps sündinud, agga ta olla nenda nõdder olnud, et ta middagist polle teadnud. Ja kui jälle hakkand arro sama, siis on näinud, et laps on sündinud, agga surnud. Et ta wankriga olleks söitnud, ühhes saunas olnud, üks wanna innimenne temma jures olnud ehk sedda last surno aeda mahha matnud, ni kui J. Sinnik ja L. Amber tunnistawad, kellele ta sedda olla räkinud, ei ütle ta middagist teadwad. Ütleb ommeti: Kui ta sedda on räkinud, siis on ta sedda muido räkinud, ilma, et se tössi (nenda) olleks olnud. Ta olla tükki aea pärrast, arwata 1-2 tunni pärrast sealt ülles tousnud ja lapse põlle sees koddo tonud ja tedda riete kirstu (kasti) warjule pannud ja sedda last nenda tahtnud ärra warjata, selle pärrast et paroni herra sedda teada ei saaks ja tedda selle pärrast töölt ärra ei wiskaks. Siis on ta 8.s.k.p. jälle wabrikusse tööle läinud ja sedda asja isse J. Sinnikule, L. Ambrile ja omma emma õele Ingel (?) räkinud. Need on sedda asja tallitajale teada annud ja tallitaja satis A. Rehhepapi ja se lapse hospidali tohtri jure. Tohter on asja 12.s.k.p. järrele waatnud ja tunnistab, et se laps sündides on ellanud, agga et ta tedda isse olleks kuidagi ärra tapnud, sedda märki ehk tunnistust ei ütle tohter mitte leidwad, waid arwab sedda selle wiggaks, et sündimisse jures mingisuggust abbi ei olle olnud.

Et tohtri tunnistusse järrel laps sündides on ellanud ja emma tunnistusse järrel surnud on olnud ja ka se warjule hoidminne saab temmale süüks arwatud, mis surema kohto holeks saab jääma. 12.s.k.p on ta seda last ühhe kiibi (kasti) sisse pannud ja surno aeda winud, weikesse auga teinud ja senna mahha matnud tohtre lubbaga.

Tallitaja: [allkiri]

-,,- abbiline: G. Kutser xxx

-,,- abbiline: [allkiri]

Kirjotaja: [allkiri]