Sel 9mal Märtsil 1872. Kaebas mõisa vallitsus et Karel Saar suwwel 1871 mõisa heinamaa pealt heinat warrastanud,kedda Jürri Lassinit mõisa vallitsusele teada andnud ja Indrik Tamm olla ka mõisa vallitsusele ülles andnud,et se nimmetud Karel Saar 8 Saadu heinat olla varrastanud: 1. Jürri Lassinit sai ette kutsutud.Kes ütles;et temma sedda juttu Mihkel Lauki käest kuulnud.Kui ta viina kodda töl olnud,et Karel Saar olla mõisa heinat varrastanud. Kui palju sedda ei olle Mihkel Lauk mitte ütelnud.2. Indrik Tamm tunnistas et Mihkel Saar olla omma Koddu jures kõnelnud,et Karel Saar olla mõisa heinamaa pealt heinad warrastanud.Kui palju sedda ei olla Mihkel Laug mitte räginud:agga Josep Kingsep olla Indrik Tammele räginud,et Josep Kingsep läenud Josep Adow majani,kos siis Josep Adow kõnnelnud et Karel Saar olla 8 Saadu mõisa heinat varrastanud kus 8 Saado assemet nähha olnud. 3. Jakob Waddi tunnistas,et temma olla kuulnud kui Mihkel Laug viina koddas räginud et Karel Saar mõisa heinamaa pealt heinat varrastanud; agga kui palju,sedda ei olle Mihkel mitte räginud. Kui agga Josep Adow,olla kõrd temmale kõnnelnud,et Josep Adow sullane Gustaw Kingsep olla Josep Adovile kõnnelnud,et Karel Saar mõisa heinamaa pealt heinat viinud ja sellepärrast läenud Josep Adow teisel hommikul vatama ja näenud et agga Saadu assemed järrele olnud: Kui palju assemet sedda ei olle Josep Adow mitte räginud.4. Mihkel Laug tunnistab,et temma olla Josep
Kingseppa nink Lallo Mangu naene olla heina teggemise heinat varrastanud.Talvel 1872 olla Jürri Lassinit temma käest küssinud,kas se õege ollewat,et Karel Saar suwwel 1871 mõisa heinamaa pealt heinat varrastanud, temma selle küssimise peale Jürri Lassinitil kostnud:
et temma ei teada kas õige vai valle vaid ta olla Josep Kingseppa ja Lallo Mangu naese käest juttu kuulnud.5. Tunnistas Lallu Mangu naene Liisu,et temma olla näenud, kui poiseke Karel Kingsep üks tük haljat heinat Karel Saar Kuhjas toonud nink omma issale näetanud,agga miks pärrast se heina tük näetanud: kuulnud temma et Karel Kingsep arwanud need heinat mõisa omma ollema.
6. Josep Kingsep tunistas,et temma poig Karel olla temmale üks tük haljast heinat Karel Saare Kuhjas tonud ja temmale näetinud nink arwanut,et need heinat mõisa ommat peawat ollema. Josep Adow olla temmale /:Josep Kingseppale:/ kõnnelnud et Karel Saar olla 8 saado heinat mõisa heinamaa pealt warrastanud.7.Tunnistas poisike Karel Kingsepp,et temma olla üks näpputäis heinat Karel Saar Kuhja jures toonud nink arvanud,et need haljat heinat mõisa omat peaks ollema.Ja näenud ka,et Karel Saar,üks ossa haljat heinat kesk Kuhja,kedda pois Karel Kingsepp mõisa ommaks arwanud, sellepärrast et Karel Saarel ennesel nissugusi haljat heinat ei olle olnud.Kõnneles Karel Kingsep,et temma kord õitsis läenud nink Karel Saar heina Kuhja jure saanud. Kus pois pitkali olnud,ja selsamal õhtal,pannud Karel Saar Koddo ärraminnes ohjat põuwe nink ka õitsi läenud.Sel õhtal ei olla ka temma Karel Saar heina Kuhja jures mitte haljat heinat näenud,kos ka Karel Edro sel korral olnud.8.Karel Edro tunnistas:temma olla omma issaga õhtu leiba võtnud.Kui Karel Saar,Karel Kingsep,Mihkel Laugi poeg sinna tulnud,ja viimast kaks mõisa küüni jure maggama läenud;Ja kui temma omma issaga sönud olnud,siis läenud nat kolmekesti perra.Need on:Karel Edro,Jaan Edro ja Karel Saar.Temma ja Karel Saar seal küni jures maggama.Kus need nimmetud poisid teise küni otsas olnud,agga temma issa, Jaan Edro teisel hommikul peale peawa tõusu nende jure tulnud.Rägis
Karel Saar,et temma sel nimmetud õhtul koddus nende poistega ühhen läenud ja Jaan nink Karel Edro jure läenud kus need ees nimmetud mehhet sönud; Need poisit läenud enne neid küni jures ja kui Jaan ja Karel Edro sönud olnud siis läenud nemmat ka pärra ja heitnud künis maggama;agga mitte Edro,sest se läenud Mihkel Laug Tarre jure.9. Jürri Sallu tunnistas,et temma sedda ei teada tunnistada et haljat heinat olnud,vaid sel korral kos ta Karel Saar heinat näenud,need sad nätsket olnud nink ennamiste mustad kui haljat.Karel Saar kostis selle kaebuse peale et ta 5 Saadu haljat heinat saanud ja need olla ta kesk kuhja pannud.Kohtumehhed kui ka mõisa wallitsuse poolt watatud sedda Karel Saar heina Kuhja kus leidnud,et üks kord haljat heinat olnud kelle karw ja näggu mõisa heintega kokko läenud,Sepeale mõisa need 5 Saadu haljat heinat kedda Karel Saar ütles saanud ollewat mõisa ommaks ja nõudis igga
ühhe Saado peal 2 Rubl. ühtekokku 10 Rubla. Kostis Karel Saar:et se temma karv ja näggu sellepärrast Kokku läevat miks heinamaa üks
ja sesamma ollevat.Mõistis Kohhus:Mihkel Laug se esimene juttu teggija olli,agga vigu tunnistas ülle sedda temmast wälja rägitud heina wargust ei võinud and peab 3 Rublad Koggukonna laekan maksma ja mõisa wallitsuse selle puduliku tunnistuse pärrast rahhul jäema.
Maddis Waddi +++
Elias Kubjas +++
Reinholt Tamm +++
Märkus, /Need Appelation Punktit sai ette ärraselletud/
Sel 9mal Märtsil 1872. Kaebas mõisa vallitsus et Karel Saar suwwel 1871 mõisa heinamaa pealt heinat warrastanud,kedda Jürri Lassinit mõisa vallitsusele teada andnud ja Indrik Tamm olla ka mõisa vallitsusele ülles andnud,et se nimmetud Karel Saar 8 Saadu heinat olla varrastanud: 1. Jürri Lassinit sai ette kutsutud.Kes ütles;et temma sedda juttu Mihkel Lauki käest kuulnud.Kui ta viina kodda töl olnud,et Karel Saar olla mõisa heinat varrastanud. Kui palju sedda ei olle Mihkel Lauk mitte ütelnud.2. Indrik Tamm tunnistas et Mihkel Saar olla omma Koddu jures kõnelnud,et Karel Saar olla mõisa heinamaa pealt heinad warrastanud.Kui palju sedda ei olla Mihkel Laug mitte räginud:agga Josep Kingsep olla Indrik Tammele räginud,et Josep Kingsep läenud Josep Adow majani,kos siis Josep Adow kõnnelnud et Karel Saar olla 8 Saadu mõisa heinat varrastanud kus 8 Saado assemet nähha olnud. 3. Jakob Waddi tunnistas,et temma olla kuulnud kui Mihkel Laug viina koddas räginud et Karel Saar mõisa heinamaa pealt heinat varrastanud; agga kui palju,sedda ei olle Mihkel mitte räginud. Kui agga Josep Adow,olla kõrd temmale kõnnelnud,et Josep Adow sullane Gustaw Kingsep olla Josep Adovile kõnnelnud,et Karel Saar mõisa heinamaa pealt heinat viinud ja sellepärrast läenud Josep Adow teisel hommikul vatama ja näenud et agga Saadu assemed järrele olnud: Kui palju assemet sedda ei olle Josep Adow mitte räginud.4. Mihkel Laug tunnistab,et temma olla Josep
Kingseppa nink Lallo Mangu naene olla heina teggemise heinat varrastanud.Talvel 1872 olla Jürri Lassinit temma käest küssinud,kas se õege ollewat,et Karel Saar suwwel 1871 mõisa heinamaa pealt heinat varrastanud, temma selle küssimise peale Jürri Lassinitil kostnud:
et temma ei teada kas õige vai valle vaid ta olla Josep Kingseppa ja Lallo Mangu naese käest juttu kuulnud.5. Tunnistas Lallu Mangu naene Liisu,et temma olla näenud, kui poiseke Karel Kingsep üks tük haljat heinat Karel Saar Kuhjas toonud nink omma issale näetanud,agga miks pärrast se heina tük näetanud: kuulnud temma et Karel Kingsep arwanud need heinat mõisa omma ollema.
6. Josep Kingsep tunistas,et temma poig Karel olla temmale üks tük haljast heinat Karel Saare Kuhjas tonud ja temmale näetinud nink arwanut,et need heinat mõisa ommat peawat ollema. Josep Adow olla temmale /:Josep Kingseppale:/ kõnnelnud et Karel Saar olla 8 saado heinat mõisa heinamaa pealt warrastanud.7.Tunnistas poisike Karel Kingsepp,et temma olla üks näpputäis heinat Karel Saar Kuhja jures toonud nink arvanud,et need haljat heinat mõisa omat peaks ollema.Ja näenud ka,et Karel Saar,üks ossa haljat heinat kesk Kuhja,kedda pois Karel Kingsepp mõisa ommaks arwanud, sellepärrast et Karel Saarel ennesel nissugusi haljat heinat ei olle olnud.Kõnneles Karel Kingsep,et temma kord õitsis läenud nink Karel Saar heina Kuhja jure saanud. Kus pois pitkali olnud,ja selsamal õhtal,pannud Karel Saar Koddo ärraminnes ohjat põuwe nink ka õitsi läenud.Sel õhtal ei olla ka temma Karel Saar heina Kuhja jures mitte haljat heinat näenud,kos ka Karel Edro sel korral olnud.8.Karel Edro tunnistas:temma olla omma issaga õhtu leiba võtnud.Kui Karel Saar,Karel Kingsep,Mihkel Laugi poeg sinna tulnud,ja viimast kaks mõisa küüni jure maggama läenud;Ja kui temma omma issaga sönud olnud,siis läenud nat kolmekesti perra.Need on:Karel Edro,Jaan Edro ja Karel Saar.Temma ja Karel Saar seal küni jures maggama.Kus need nimmetud poisid teise küni otsas olnud,agga temma issa, Jaan Edro teisel hommikul peale peawa tõusu nende jure tulnud.Rägis
Karel Saar,et temma sel nimmetud õhtul koddus nende poistega ühhen läenud ja Jaan nink Karel Edro jure läenud kus need ees nimmetud mehhet sönud; Need poisit läenud enne neid küni jures ja kui Jaan ja Karel Edro sönud olnud siis läenud nemmat ka pärra ja heitnud künis maggama;agga mitte Edro,sest se läenud Mihkel Laug Tarre jure.9. Jürri Sallu tunnistas,et temma sedda ei teada tunnistada et haljat heinat olnud,vaid sel korral kos ta Karel Saar heinat näenud,need sad nätsket olnud nink ennamiste mustad kui haljat.Karel Saar kostis selle kaebuse peale et ta 5 Saadu haljat heinat saanud ja need olla ta kesk kuhja pannud.Kohtumehhed kui ka mõisa wallitsuse poolt watatud sedda Karel Saar heina Kuhja kus leidnud,et üks kord haljat heinat olnud kelle karw ja näggu mõisa heintega kokko läenud,Sepeale mõisa need 5 Saadu haljat heinat kedda Karel Saar ütles saanud ollewat mõisa ommaks ja nõudis igga
ühhe Saado peal 2 Rubl. ühtekokku 10 Rubla. Kostis Karel Saar:et se temma karv ja näggu sellepärrast Kokku läevat miks heinamaa üks
ja sesamma ollevat.Mõistis Kohhus:Mihkel Laug se esimene juttu teggija olli,agga vigu tunnistas ülle sedda temmast wälja rägitud heina wargust ei võinud and peab 3 Rublad Koggukonna laekan maksma ja mõisa wallitsuse selle puduliku tunnistuse pärrast rahhul jäema.
Maddis Waddi +++
Elias Kubjas +++
Reinholt Tamm +++
Märkus, /Need Appelation Punktit sai ette ärraselletud/
