PROTOKOLL

Ahja: Lepinguraamat (1891-1899)

LeidandmedEAA.3257.1.7
Kaader
52
53
Daatum29.04.1894
Protokolli number16
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted

Tänasel päewal sai järgmine kontraht 2hes eksemplaris selle kohtu poolt kinnitatud.:

Kõnnu metsasulase kontraht 1894 kuni 1895 aastani

Josep Must on esmast Ahjamõisa metsasulaseks kaubelnud järelseiswa tingimiste all:

§1

Joosep Must teeb mõisale metsa tööd: aasta suwel kõige wähem 60 rubla eest ja talwel 90 rubl. Ülepea aastas kõige wähem 150 rubla tööd tegema. Kõik tööd saawad metsasulaste oma tööriistatega allnimetud hinnade eest tehtud:

1, ühe saepakku walmistamise eest, 9-12 tolli ladwast jäme 6 kop. üle 12 tolli 8 kop

2, ehituse palgi walmistamise eest iga pikkuse sülla pealt 1 kop. 

3, iga 100 aijaroowiku eest 75 kop.

4, iga 100 teiba, kattuse ehk kordlatti eest 40 kop.

5, iga kuuejalase sülla puude eest 1 1/2 arshina pikkad, rajestikku pealt 45 kop. metsa alt 50 kop.

6, 1 arshina pikkad, rajestikku pealt 35 kop. metsa alt 40 kop.

7, iga sülla sindli pakkude pealt 45 kop.

8, iga sülla hagude korjamise eest 10 kop.

9, iga jalapäewa eest suwel ehk talwel 40 kop.

10, kui töö wäga raske on metsawalitsuse arwamise järele kuni 50 kop.

§II

Teenitud raha saab metsasulaseele pääle temale pruukimiseks antud koha eest 6 rubla rendiraha ja 1 rubla 50 kop. tulekassa raha mahaarwamise waljamakstud. Nimelt on metsasulasele Joosep Must Jüripäewast 1894 kuni Jüripäewani 1895 aastani pruukimiseks antud Kõnnu metsasulasele koht, kelle suurus on: 3 wakkamaad aijamaad 8 wakkamaad heinamaad

2, Põhku, hõlgi, aganaid ja heinu nendesama ka sõnnikud ei tohi metsasulane ei müüa ega mõnel muul wiisil kõrwale saata, waid see peab kõik koha pääle jääma, ja sõnnik, pääle üht wäikest, jaku aijamaa wäetamiseks, kõik põllu peale weetud saama.

3, Heinamaad ja kraawid peawad puhtad ja rikumatta hoitud saama.

4, Koht ei tohi mitte teistele edasi renditud saada ei terwelt ega jaukaupa pruukimiseks

§III

Kui metsasulane Josep Must selle koha mõisale ära annab, peab tema senna maha jätma:

a) laut täije sõnnikuga

e) peab oma järeltulijale küündlapäewal pooled ruumid kätte andma

§IV

Metsasulane Joosep Must saab iga aasta küttinõuks kolm sülda puid 1 1/2 arshinad pikkad ja kuus sülda okse ehk hagu, keda tema ise peab metsa alt korjama.

§VI

Ehituste ja tööde eest selle kontrahti põhjal metsasulasele pruuki antud koha pääl ei ole temal, metsasulasel, ilmaski õigust kahjutasumist nõuda. Hooned mis selle kontrahti ülesütlemise ajal selle koha peal on, jääwad mõisa omanduseks ilma ühegi tasumiseta. Kui kohapruukija hoonetest midagi on ärarikkunud ehk hääwitanud, siis peab tema seda mõisale ära tasuma.

§VII

Metsawaht ei tohi ilma mõisa politse lubata ühtegi wõerast inimest oma juures pidada, ei tohi warastada ega warastud asju wastu wõtta; teeb tema aga seda, siis on mõisa omanikul õigus teda tema süüdi mööda kas kohe, ehk tulewal Jüripäewal lahti teha ja kohast wälja tõsta lasta. Seesama õigus on mõisaomanikul kui metsasulane oma pääle wõetud töösid mitte ausaste ei tee, ja kui näha on, et temast selle koha rendimaksjad ega kontrahti pidajad ei saa.

§VIII

Ülesütlemise termin on Mihklipäewa pääle määratud, enne selle kontrahti lõppu, kui aga nimetud päewal kummlgilt poolt ülesüteltud ei saa, siis jääb see kontraht weel jõuu sisse järeltulewaks aastaks.

Kontrahti andja: /allkiri/

Kontrahti wõtja: /allkiri/

Kohtu kinnitus algus kirja pääl

Eesistuja J Kooskord <allkiri>

kirjutaja Puusepp <allkiri>

Tänasel päewal sai järgmine kontraht 2hes eksemplaris selle kohtu poolt kinnitatud.:

Kõnnu metsasulase kontraht 1894 kuni 1895 aastani

Josep Must on esmast Ahjamõisa metsasulaseks kaubelnud järelseiswa tingimiste all:

§1

Joosep Must teeb mõisale metsa tööd: aasta suwel kõige wähem 60 rubla eest ja talwel 90 rubl. Ülepea aastas kõige wähem 150 rubla tööd tegema. Kõik tööd saawad metsasulaste oma tööriistatega allnimetud hinnade eest tehtud:

1, ühe saepakku walmistamise eest, 9-12 tolli ladwast jäme 6 kop. üle 12 tolli 8 kop

2, ehituse palgi walmistamise eest iga pikkuse sülla pealt 1 kop. 

3, iga 100 aijaroowiku eest 75 kop.

4, iga 100 teiba, kattuse ehk kordlatti eest 40 kop.

5, iga kuuejalase sülla puude eest 1 1/2 arshina pikkad, rajestikku pealt 45 kop. metsa alt 50 kop.

6, 1 arshina pikkad, rajestikku pealt 35 kop. metsa alt 40 kop.

7, iga sülla sindli pakkude pealt 45 kop.

8, iga sülla hagude korjamise eest 10 kop.

9, iga jalapäewa eest suwel ehk talwel 40 kop.

10, kui töö wäga raske on metsawalitsuse arwamise järele kuni 50 kop.

§II

Teenitud raha saab metsasulaseele pääle temale pruukimiseks antud koha eest 6 rubla rendiraha ja 1 rubla 50 kop. tulekassa raha mahaarwamise waljamakstud. Nimelt on metsasulasele Joosep Must Jüripäewast 1894 kuni Jüripäewani 1895 aastani pruukimiseks antud Kõnnu metsasulasele koht, kelle suurus on: 3 wakkamaad aijamaad 8 wakkamaad heinamaad

2, Põhku, hõlgi, aganaid ja heinu nendesama ka sõnnikud ei tohi metsasulane ei müüa ega mõnel muul wiisil kõrwale saata, waid see peab kõik koha pääle jääma, ja sõnnik, pääle üht wäikest, jaku aijamaa wäetamiseks, kõik põllu peale weetud saama.

3, Heinamaad ja kraawid peawad puhtad ja rikumatta hoitud saama.

4, Koht ei tohi mitte teistele edasi renditud saada ei terwelt ega jaukaupa pruukimiseks

§III

Kui metsasulane Josep Must selle koha mõisale ära annab, peab tema senna maha jätma:

a) laut täije sõnnikuga

e) peab oma järeltulijale küündlapäewal pooled ruumid kätte andma

§IV

Metsasulane Joosep Must saab iga aasta küttinõuks kolm sülda puid 1 1/2 arshinad pikkad ja kuus sülda okse ehk hagu, keda tema ise peab metsa alt korjama.

§VI

Ehituste ja tööde eest selle kontrahti põhjal metsasulasele pruuki antud koha pääl ei ole temal, metsasulasel, ilmaski õigust kahjutasumist nõuda. Hooned mis selle kontrahti ülesütlemise ajal selle koha peal on, jääwad mõisa omanduseks ilma ühegi tasumiseta. Kui kohapruukija hoonetest midagi on ärarikkunud ehk hääwitanud, siis peab tema seda mõisale ära tasuma.

§VII

Metsawaht ei tohi ilma mõisa politse lubata ühtegi wõerast inimest oma juures pidada, ei tohi warastada ega warastud asju wastu wõtta; teeb tema aga seda, siis on mõisa omanikul õigus teda tema süüdi mööda kas kohe, ehk tulewal Jüripäewal lahti teha ja kohast wälja tõsta lasta. Seesama õigus on mõisaomanikul kui metsasulane oma pääle wõetud töösid mitte ausaste ei tee, ja kui näha on, et temast selle koha rendimaksjad ega kontrahti pidajad ei saa.

§VIII

Ülesütlemise termin on Mihklipäewa pääle määratud, enne selle kontrahti lõppu, kui aga nimetud päewal kummlgilt poolt ülesüteltud ei saa, siis jääb see kontraht weel jõuu sisse järeltulewaks aastaks.

Kontrahti andja: /allkiri/

Kontrahti wõtja: /allkiri/

Kohtu kinnitus algus kirja pääl

Eesistuja J Kooskord <allkiri>

kirjutaja Puusepp <allkiri>


TAGASI KUVA MÄRGENDUS