Ahja: Lepinguraamat (1891-1899)
| Leidandmed | EAA.3257.1.7 |
|---|---|
| Kaader | 64 65 |
| Daatum | 14.07.1895 |
| Protokolli number | 10 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Järgmine lepping mis pooled suusõnal on kokku sünnitanud sai akti raamatusse üleswõetud:
Rendi kontraht
Surnud
I
Kurator
II
Rentnik maksab aastas kakssada wiiskümmend rubla renti (:250 rbl:) ja nimelt mitte rentijate kätte waid maksab mõisa protsendid kredit kassa protsendid dessatini ja adraraha ning kui peaks wälja andma, siis ka tulekassa raha kuid ikka nii et summa üles 250 rbl. ei lähe, peaks aga talu eest rohkem maksusid minema kui 250 rbl. siis peawad seda rentijad ise maksma.
III
Kõik orjused ja wastutamised walla wastu on rentniku hool, nagu tee tegemine, ta
IV
Tulewal kewadel s.o. 1896 a. ehitab rentnik
Kõik rahalised kulud selle ehituse eest saab rentnikule kui koha käest annab rentijate poolt wälja maksetud. Laudale saab laastu katus.
V
Hoonete parantamine on rentniku asi, materjal saab talu metsast ja küllast. Kui peaks tulekahju õnnetus ette tulema - mitte rentniku süü läbi - siis ehitawad rentijad põlenud hoone uueste ülesse ning awitab rentnik, nii palju kui temal wõimalik on materjali juurde wedada. Sellkorral ei puudu ehitajade söötmine mitte rentnikule.
VI
Põllu põhku ehk heina ei tohi rentnik mitte müija; pool nurme umbes peab ristikheina all olema; rükki nurm peab kõik ka rükki all olema, lina ei tohi mitte rohkem tehtud olla kui umbes 8 wakkamaad. Kui rentijad sõnnikut mujalt osta saawad osta, siis jääb üks wakkamaa karjamaast
VII
Põletuse puud 10 sld ja hagu niipalju kui tarwis on saab
VIII
Kui rentnik koha käest tagasi annab siis peawad nurmed, hooned ja warandus selles samas korras olema kui wastu wõtmise ajal. Mis rahaliste kuludega on ehitatud, selle eest saab rentnikule wälja maksetud ning mis kraamile ja elajatele on rohkem juurde maktsedud, kui praegu on, seleest kas saab rentnikule wäljamaksetud ehk jääb see mis rohkem on rentniku omaks. Kui peaks
IX
Ülesütlemise tärmin on Jakobipäewal enne kontrahti aja lõppu, siisi ei wõi rentijad rentnikule enne mitte üles ütelta, kui nemad rentnikule mitte seda summa, mis rentnik
Rendile andja:
kurator:
Rendile wõtja:
Et ülemal nimetatud kokkuleppijad kui selle kohtule tutawad isikud ise oma käega alla on kirjutanud ning oma rahul olemist sissekirjutatud leppingu üle awaltanud saab selle kohtu selleläbi tunnistatud.
Eesistuja
Kirjutaja
Järgmine lepping mis pooled suusõnal on kokku sünnitanud sai akti raamatusse üleswõetud:
Rendi kontraht
Surnud
I
Kurator
II
Rentnik maksab aastas kakssada wiiskümmend rubla renti (:250 rbl:) ja nimelt mitte rentijate kätte waid maksab mõisa protsendid kredit kassa protsendid dessatini ja adraraha ning kui peaks wälja andma, siis ka tulekassa raha kuid ikka nii et summa üles 250 rbl. ei lähe, peaks aga talu eest rohkem maksusid minema kui 250 rbl. siis peawad seda rentijad ise maksma.
III
Kõik orjused ja wastutamised walla wastu on rentniku hool, nagu tee tegemine, ta
IV
Tulewal kewadel s.o. 1896 a. ehitab rentnik
Kõik rahalised kulud selle ehituse eest saab rentnikule kui koha käest annab rentijate poolt wälja maksetud. Laudale saab laastu katus.
V
Hoonete parantamine on rentniku asi, materjal saab talu metsast ja küllast. Kui peaks tulekahju õnnetus ette tulema - mitte rentniku süü läbi - siis ehitawad rentijad põlenud hoone uueste ülesse ning awitab rentnik, nii palju kui temal wõimalik on materjali juurde wedada. Sellkorral ei puudu ehitajade söötmine mitte rentnikule.
VI
Põllu põhku ehk heina ei tohi rentnik mitte müija; pool nurme umbes peab ristikheina all olema; rükki nurm peab kõik ka rükki all olema, lina ei tohi mitte rohkem tehtud olla kui umbes 8 wakkamaad. Kui rentijad sõnnikut mujalt osta saawad osta, siis jääb üks wakkamaa karjamaast
VII
Põletuse puud 10 sld ja hagu niipalju kui tarwis on saab
VIII
Kui rentnik koha käest tagasi annab siis peawad nurmed, hooned ja warandus selles samas korras olema kui wastu wõtmise ajal. Mis rahaliste kuludega on ehitatud, selle eest saab rentnikule wälja maksetud ning mis kraamile ja elajatele on rohkem juurde maktsedud, kui praegu on, seleest kas saab rentnikule wäljamaksetud ehk jääb see mis rohkem on rentniku omaks. Kui peaks
IX
Ülesütlemise tärmin on Jakobipäewal enne kontrahti aja lõppu, siisi ei wõi rentijad rentnikule enne mitte üles ütelta, kui nemad rentnikule mitte seda summa, mis rentnik
Rendile andja:
kurator:
Rendile wõtja:
Et ülemal nimetatud kokkuleppijad kui selle kohtule tutawad isikud ise oma käega alla on kirjutanud ning oma rahul olemist sissekirjutatud leppingu üle awaltanud saab selle kohtu selleläbi tunnistatud.
Eesistuja
Kirjutaja