Tulid kohtu ette Ahjawallaliikmed Kripsi ja Mets Kripsi talu omanikud Johan Kripson ja Peeter Kripson ja palusid järgmist nende wahel tehtud suusõnalist leppingut ülestähentada:
Johan Kripson ja Peeter Kripson toowad kahekesi ühel nõuul ja ühel kulul kreisi maamõõtja ehk kui seda ei saa wälja tuua, siis ühe töise wannutatud maamõõtja kellega mõlemad rahul on ning kelle üle mõlemad kokku leppiwad ja teda usaltawad - wälja ja lasewad eneste talu kohad Kripsi ja Mets Kripsi mis neil Ahjawallas on, maa hääduse poolest tema wäärtust mõõda, poolest mõõta nii et mõlemitele ühe suurune osa maa wäärtuse järele arwates saab; piir peab umbes sealtsamast minema ja kindlaks säetama kus wana piirgi, mis maamõtja Otto Tarrask on ajanud; piir peab nii säetud saama nagu ta loomulikum on s.o. et mitte ühe krundi tükki ehk nukke töise krundi sisse ei lähe, nii palju kui see wõimalik on ära hoida. Kui maamõõtmise juures awalikuks tuleb, et kumbgi kokkuleppijatest pooltest töise maad on pruukinud selle et piirid mitte selged ei olnud, siis ei ole kummalgil ei Johan ega Peeter Kripsonil õigust selle eest üks töise käest tasumist ehk mingisugust maksu nõuudma hakkata ei mingisugusel teel, mingisugusel põhjusel ega mingisuguses kohtus; kui aga endine maamõtja piiride seletamise asjus süüdlane on siis wõiwad Johan ja Peeter Kripson ühel nõul maamõõtja käest tasumist nõuuda ning saab tasumine sellele, kes kahju näitab saanud olewat.
Sellesama kohtu poolt tehtud mõistus sest 29 Webruarist s.a. akt No 137 mille järele Peeter Kripson on Johan Kripsoni hääks wiis rubla maksma mõistetud jääb mõlemite poolte poolt edasi kaebamata ja peab Peeter Kripson, siis kui selgeks on saanud, et tema Johan Kripsoni maad on kündnud, Johanile see mõistetud wiis rubla wäljamaksma, kui aga awalikuks saab, et Peeter Kripsoni maad on küntud s.o. et piiri seletamise juures see küntud maa Peeter Kripsoni omaks saab siis ei pruugi Peeter Kripson seda wiit rubla mitte maksma ega wõi seda kahju ka Johan Kripsoni käest nõudma hakata. Krundide poolest mõõtmine peab sündima wana, maamõtjast Rechist, walmistatud kaardide põhjusel. Kulud mis maamõtja toomise pääle ja maamõõtja enesele lähewad nii ka kõik kulud, mis mõõtmise toimetamise juures ette tulewad kannawad kokkuleppijad pooled Johan ja Peeter Kripson mõlemad ühe wõrrra ja ote kohe. Kõige mõõtmise toimetamiste ja ka maamõõtja toomise juures peawad mõlemad kokkuleppijad pooled olema. Mõõtmine peab kõige hildam kuni 1. Maini 1896 a toimetatud olema.
J Kripsoon <allkiri>
Peter Kripson <allkiri>
Et Johan Kripson ja Peeter Kripson, kui selle wallakohtule tuntud isikud ise on on oma käega selle leppingu peale selle kui see lepping nendele ette loetud oli, alakirjutanud ning nemad leppingu sisuga täieste tutwad on - saab selle Wallakohtu poolt tunnistatud.
Eesistuja: J Kooskord <allkiri>
Kirjutaja: Puusepp <allkiri>
Tulid kohtu ette Ahjawallaliikmed Kripsi ja Mets Kripsi talu omanikud Johan Kripson ja Peeter Kripson ja palusid järgmist nende wahel tehtud suusõnalist leppingut ülestähentada:
Johan Kripson ja Peeter Kripson toowad kahekesi ühel nõuul ja ühel kulul kreisi maamõõtja ehk kui seda ei saa wälja tuua, siis ühe töise wannutatud maamõõtja kellega mõlemad rahul on ning kelle üle mõlemad kokku leppiwad ja teda usaltawad - wälja ja lasewad eneste talu kohad Kripsi ja Mets Kripsi mis neil Ahjawallas on, maa hääduse poolest tema wäärtust mõõda, poolest mõõta nii et mõlemitele ühe suurune osa maa wäärtuse järele arwates saab; piir peab umbes sealtsamast minema ja kindlaks säetama kus wana piirgi, mis maamõtja Otto Tarrask on ajanud; piir peab nii säetud saama nagu ta loomulikum on s.o. et mitte ühe krundi tükki ehk nukke töise krundi sisse ei lähe, nii palju kui see wõimalik on ära hoida. Kui maamõõtmise juures awalikuks tuleb, et kumbgi kokkuleppijatest pooltest töise maad on pruukinud selle et piirid mitte selged ei olnud, siis ei ole kummalgil ei Johan ega Peeter Kripsonil õigust selle eest üks töise käest tasumist ehk mingisugust maksu nõuudma hakkata ei mingisugusel teel, mingisugusel põhjusel ega mingisuguses kohtus; kui aga endine maamõtja piiride seletamise asjus süüdlane on siis wõiwad Johan ja Peeter Kripson ühel nõul maamõõtja käest tasumist nõuuda ning saab tasumine sellele, kes kahju näitab saanud olewat.
Sellesama kohtu poolt tehtud mõistus sest 29 Webruarist s.a. akt No 137 mille järele Peeter Kripson on Johan Kripsoni hääks wiis rubla maksma mõistetud jääb mõlemite poolte poolt edasi kaebamata ja peab Peeter Kripson, siis kui selgeks on saanud, et tema Johan Kripsoni maad on kündnud, Johanile see mõistetud wiis rubla wäljamaksma, kui aga awalikuks saab, et Peeter Kripsoni maad on küntud s.o. et piiri seletamise juures see küntud maa Peeter Kripsoni omaks saab siis ei pruugi Peeter Kripson seda wiit rubla mitte maksma ega wõi seda kahju ka Johan Kripsoni käest nõudma hakata. Krundide poolest mõõtmine peab sündima wana, maamõtjast Rechist, walmistatud kaardide põhjusel. Kulud mis maamõtja toomise pääle ja maamõõtja enesele lähewad nii ka kõik kulud, mis mõõtmise toimetamise juures ette tulewad kannawad kokkuleppijad pooled Johan ja Peeter Kripson mõlemad ühe wõrrra ja ote kohe. Kõige mõõtmise toimetamiste ja ka maamõõtja toomise juures peawad mõlemad kokkuleppijad pooled olema. Mõõtmine peab kõige hildam kuni 1. Maini 1896 a toimetatud olema.
J Kripsoon <allkiri>
Peter Kripson <allkiri>
Et Johan Kripson ja Peeter Kripson, kui selle wallakohtule tuntud isikud ise on on oma käega selle leppingu peale selle kui see lepping nendele ette loetud oli, alakirjutanud ning nemad leppingu sisuga täieste tutwad on - saab selle Wallakohtu poolt tunnistatud.
Eesistuja: J Kooskord <allkiri>
Kirjutaja: Puusepp <allkiri>
