Protokoll VI, sel 28m Januaril 76.

Koos ollid Tallitaja N. Mähle, abbimehhed: G. Norwit ja H. Pissa kohto päwa piddamas.

Kohto ette said kutstud need poisid, kes J. Ruthi ja Peter Pysa et Com: podi Keldri uksed püüdsid sisse murda.

Karl Tammik astus ette ja tunnistas: Pühhapääw sel 25m Januaril läinud temma Johannes Tõu jure. Arwata kel 6 läinud naad wälja jallutama, kunni kel 9ni, siis tulnud naad jälle Joh: Tõu jure. Wötnud sealt raieraua ja raud kangi ja läinud siis Joh: Tõuga seltsis jälle wälja. Umbes kel 11me aial näinud naad, et J. Ruthi maja pimme olnud, siis läinud naad seal Keldri kallale ja tahtnud ust lahti murda, mis agga mitte lahti polle läinud. Et naad nüüd seal middagi heält kuulnud, tulnud naad ärra, möda suurt teed kojo pole. Te peal tulnud üks naesterahwas neil wasto, se olnud J. Ruthi ödde, selle eest läinud naad S. Wihherpu lauda tahha warjule. Saand se möda läinud, tulnud naad jälle eddasi. Jubba tulnud wabriko poolt üks meestrahwas, selle eest pöörnud naad Kõrgessare trummi pealt jälle körwale, Norwiti maja pole, ja läinud siis Ambri ja Sitsi majast möda Kõrgessare maja ette. Seal tulnud Johann Sild just öue. Sedda kartes pörand naad ümber, jätnud oma kangi Sitsi aja äere mahha ja läinud poe Keldri akna tahha; arwates ehk saaks sealt aknast ka middagi kätte. Tömbanud sealt ühhe akna Eest pappi ärra (kus klasi assemel pap olnud) ja tunnud nüüd, seal ka weel rist rauad akna ees olnud. Tulnud siis sel öhtul ärra sealt otse kojo. Agga teisel öhtul (26 Jan) läinud naad jälle omma raudkangi ja raierauaga ja katsnud poe keldri ust lahti murda. Se raud lat, ukse ees, läinud kül waedas köwweraks, agga uks ei annud segiparrast mitte järrele. Sealt tulnud naad siis jälle kojo, ilma et middagi olleks kätte sanud.

Karl Tammik tunnistab, et naad sepärrast neid Keldrisi püüdnud löhkuda, et tubbakast saaks, mis neil otsas olnud. Tunnistab ka, et Joh: Tõu sedda nöu temmale jubba teise pühhapäwa enne sedda annud, ja et neil muud nöu egga seltsimehhi ei olle.

Johannes Tõu tunnistab, et se tössi on, et nemmad Karl Tammikuga pühhapääw kel 6st kunni 9ni wäljas jallutanud ja siis seltsis temma kojo läinud. Olnud seal tuas tük aega, ajanud jutto ja suitsetanud pipu, siis wötnud sealt raud kangi ja raie raua ja läinud J. Ruthi jure. Seal olnud kül maja jubba pimme, nemmad käinud ka kord seal keldri jures, agga sekord polle naad seal middagi teinud, tulnud nisamma jälle ärra. Te peal tulnud J. Ruthi ödde neile wasto, selle eest läinud naad körwale. Kui se möda jõudnud, tulnud naad otse poe keldri akna tahha, agga et seal rauad akna ees olnud ja naad sealt middagi polle kätte sanud, läinud naad jälle J. Ruthi jure. Raud kangi mis naad Tammiko ja Pysa aja äere mahha jätnud, wötnud naad jälle kasa. Kõrgessare maja eest on naad alla pörand, et Juh: Sild sealt wälja tulnud, ja läinud Sitsi ja Wallingi ouest läbbi sure te peale. Siis on Karl Tammik seal J. Ruthi keldri ukse kallal selle kangi ja raierauaga tubli tööd teinud, agga ommeti mitte ust lahti sanud. Et naad seal middagi heält kuulnud, tulnud naad ärra, otsekohhe kojo.

Esmapääw öhto wägga hilja läinud naad jälle P. Pysa et Com: poe keldri ukse kallale. Selle tarwis olnud neil essite kasas: raieraud, nugga ja kaks kruwöttit (need kruwötmed on K. Tammik wabrikust se tarwis kasa wötnud) agga et naad näinud, et nendega ei akkende raudadele egga middagi ei wöinud tehha, läinud naad taggasi kojo ja tonud J. Tõu jurest selle raud kangi ka weel ärra, et sellega keldri ust lahti murda. Kül on K. Tammik siis selle kangiga ukse kallal kangutanud, se raud, ukse ees, läinud ka üsna köwweraks, agga uks ei annud järrele. Pärrast kui naad ei ust polle lahti sanud, egga akkendest ka middagi kätte polle ullatanud, sest aknapealtsed olnud keik tühjad, tulnud naad ärra ja läinud kojo.

Johannes Tõu tunnistab, et naad selle nöuga wargale läinud, et tubbakast ja nahka saaks warrastada. Ka lootnud naad J. Ruthi keldrist wina sawad; sest K. Tammik öölnud ennast seal 2 aas: eest jodawa wina puddelid näinud ollewad. Tunnistab ka et naad ühtlassi sedda warga nöu piddanud ja temma ei mälleta, kumb just enne selle nöu peale tulnud.

Et nende tunnistussed mitte ühte ei lähhe, sai K. Tammik jälle ette kutstud.

Kui Karl Tammik teist kord ette astus, siis tunnistas temma et se just nenda on olnud, kui Joh: Tõu tunnistab.

Et se nüüd üks suur assi on, pallub Kerde wabriko koggokonna Polizei aulikko Hioma Hakenrichtri Herrat allandlikkult sedda asja omma ülleskulamisse alla wõtta.

Tallitaja: [allkiri]

1.) abbimees: [allkiri]

2.) -,,- [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]