Kahkwa kog. koht. ee sel 27 März 1868.
Wastus Pedu Obrandi kaibuse pääle mes sel 11 Märzil 1868.
1.
Et Widu Ritsingel om mõisa poolest lubbatus ollu 1 himmis piddata ja himmisele om pojad ollu, ent siski ni palju kui kaiwatu om.
6. om kogemata sija saanu
Üttel Widu, et lambad om temma se perrast koomeistre poole winu, et temma lambil pojat kottu ärra koolewa ja et waist koolmestre pool ellama jäwad ja toonud ni kauges koolmeistre poole ja winud koolmeistre lambad henda poole.
2.
Om Widu Ritsingel kül Wõika nurmen mahha jäänu wende pääl wilja ollu kos mõisa om temmale lubbanu andnu.
3.
Üttel mõisawallitsus, et temma ei olle Widule sedda lubba andnu, et rehhe mant wakka wüib kuhjaga wõtta, nink W. Ritsing ütelb, et temma ka ei olle wõtnu ja kui temma karu om Tartu saadnu, es wõi temma mitte rohkem triki kui trigi puu om wõtnu.
4.
Rehhepap Jaan Urgand ütel, et temma neist rükkist middagi ei tija, ja Jaan Obrand om temmale sedda kiuste perrast tennu.
5.
Ütel W. Ritsing, et se mitte õige ei olle, et temma praga omma ellajile ärra wõttab, et sis ollesk temma ellajat ka parrembat kui mõisal, mes pääle Josep Jusar üttel, et Wido Ritsing lehmiga kauplep.
6. punkt 6 om punkt tõise asemele saanu
7.
Ütleb Wido Ritsing, et temma om Wõika Papul ja mõtsawarguse eest päiwi tetta lasknu ja se linna mes temmal Paapu maa pääl om ollu, om Paap temmale omma puduse perrast andnu.
8.
Ütel W. Ritsing, et ne keswa mes tema om rehhe man tõiste unnikutes panda lasknu om purru terrad ollu, ja perrast om lasknu aita ärra wija.
9.
Ütel W. Ritsing, et temma ei olle mitte üssatsit hobbesele wija lasknu, mes rehhe pap Jaan Urgand üttel, et temma mitte winu ei olle.
10.
Üttel W. Ritsing, et Johhan Linder ommeti om se warguse perrast Wõrrol kinni ollu.
11.
-------
12.
Rein Oinberg üttel, et Wido Ritsingel ei olle temma aidan ennamb wilja ollu kui waist 3 mõdu ossa. Ja Jürri Lindok üttel, et tema ei olle mitte sedda ütelnu, et W. Ritsingel 4 jäs aastas wilja willand om, nink ei olle ka wilja kaeman käinu.
13.
Ütel W. Ritsing, et Jürri Silla naine ei olle mitte temma poolt jahhu winu.
14.
-------
15.
Jürri Sild mitte kohtu een es olle.
16.
Üttel W. Ritsing, et temma ei olle kellekile sedda mõisat laitnu.
17.
Üttel mõisawallitsus, et temma om se kõrd wina woori pääl ollu, kui se jut om ollu, et rükki olles widu ja perrast olles ka perra kulleda lasknu ent sest ei olle middagi wälja tullu.
18.
Üttel mõisawallitsus, et se kül õige om, et kaits naist om paari kolkmit linnu warrastanu ja tema om käsknu kohtumeistel neid naisi kohtu pääle ajada ent konnagi ei olle aedu.
Et koggokonna kohhus se mõisa krami ülle middagi es wõi mõista sis Rassina herr laskis keik kaibuse ja kostmise sel 28 Märzil 1868 wälja kirjutata ja wõttis ütten.
Kahkwa kog. koht. ee sel 27 März 1868.
Wastus Pedu Obrandi kaibuse pääle mes sel 11 Märzil 1868.
1.
Et Widu Ritsingel om mõisa poolest lubbatus ollu 1 himmis piddata ja himmisele om pojad ollu, ent siski ni palju kui kaiwatu om.
6. om kogemata sija saanu
Üttel Widu, et lambad om temma se perrast koomeistre poole winu, et temma lambil pojat kottu ärra koolewa ja et waist koolmestre pool ellama jäwad ja toonud ni kauges koolmeistre poole ja winud koolmeistre lambad henda poole.
2.
Om Widu Ritsingel kül Wõika nurmen mahha jäänu wende pääl wilja ollu kos mõisa om temmale lubbanu andnu.
3.
Üttel mõisawallitsus, et temma ei olle Widule sedda lubba andnu, et rehhe mant wakka wüib kuhjaga wõtta, nink W. Ritsing ütelb, et temma ka ei olle wõtnu ja kui temma karu om Tartu saadnu, es wõi temma mitte rohkem triki kui trigi puu om wõtnu.
4.
Rehhepap Jaan Urgand ütel, et temma neist rükkist middagi ei tija, ja Jaan Obrand om temmale sedda kiuste perrast tennu.
5.
Ütel W. Ritsing, et se mitte õige ei olle, et temma praga omma ellajile ärra wõttab, et sis ollesk temma ellajat ka parrembat kui mõisal, mes pääle Josep Jusar üttel, et Wido Ritsing lehmiga kauplep.
6. punkt 6 om punkt tõise asemele saanu
7.
Ütleb Wido Ritsing, et temma om Wõika Papul ja mõtsawarguse eest päiwi tetta lasknu ja se linna mes temmal Paapu maa pääl om ollu, om Paap temmale omma puduse perrast andnu.
8.
Ütel W. Ritsing, et ne keswa mes tema om rehhe man tõiste unnikutes panda lasknu om purru terrad ollu, ja perrast om lasknu aita ärra wija.
9.
Ütel W. Ritsing, et temma ei olle mitte üssatsit hobbesele wija lasknu, mes rehhe pap Jaan Urgand üttel, et temma mitte winu ei olle.
10.
Üttel W. Ritsing, et Johhan Linder ommeti om se warguse perrast Wõrrol kinni ollu.
11.
-------
12.
Rein Oinberg üttel, et Wido Ritsingel ei olle temma aidan ennamb wilja ollu kui waist 3 mõdu ossa. Ja Jürri Lindok üttel, et tema ei olle mitte sedda ütelnu, et W. Ritsingel 4 jäs aastas wilja willand om, nink ei olle ka wilja kaeman käinu.
13.
Ütel W. Ritsing, et Jürri Silla naine ei olle mitte temma poolt jahhu winu.
14.
-------
15.
Jürri Sild mitte kohtu een es olle.
16.
Üttel W. Ritsing, et temma ei olle kellekile sedda mõisat laitnu.
17.
Üttel mõisawallitsus, et temma om se kõrd wina woori pääl ollu, kui se jut om ollu, et rükki olles widu ja perrast olles ka perra kulleda lasknu ent sest ei olle middagi wälja tullu.
18.
Üttel mõisawallitsus, et se kül õige om, et kaits naist om paari kolkmit linnu warrastanu ja tema om käsknu kohtumeistel neid naisi kohtu pääle ajada ent konnagi ei olle aedu.
Et koggokonna kohhus se mõisa krami ülle middagi es wõi mõista sis Rassina herr laskis keik kaibuse ja kostmise sel 28 Märzil 1868 wälja kirjutata ja wõttis ütten.
