Kohto ette astus Truta Püss ja kaebab, et Siim Läck kelle jures ta 10 aastat ümmardajaks, temma käest 15 Rub. Höb. laenanud, mis ta mitte ennam ei tahha taggasi maksta. Keige essite, mönne aasta eest laenanud ta 5 Rub. Pärrast kui temma kord mehhel olnnud; mees ärrasurnud ja ta jälle senna taggasi läinud, laenanud ta 10 Rub. mis T. Püss omma mehhest pärrinud.

Siim Läck tunnistab töeks, et temma selle rahha T. Püss käest laenanud, agga temma sedda sepärrast mitte keik ei tahhaks taggasi maksta, et T. Püss kui pärrast omma mehhe surma jälle temma jure tulnud on lubbanud omma sömist muist isse maksta.

Sedda ajab agga Truta Püss walleks.

Et nüüd nende möllemate tunnistusse järrel T. Püss omma tenistusse eest muud palka Siim Läcki käest polle sanud kui paljas söök, möistis kohhus, et S. Läck se 15 Rub. T. Püssile peab taggasi maksma. Ja et S. Läck sedda ühhe korraga wälja maksta ei wöi, et ta waene on, siis teggi kohhus otsust: Et S. Läck 2 Rub. iggas kuus sest wöllast Tallitaja kätte ärra maksab, kunni se täiesti tassa saab, kes sedda rahha siis T. Püssile kätteannab. Sega leppisid möllemad ja ollid rahhul.