Protokoll XXV, sel 13m Novm. 76.

Koos ollid Tallitaja: N. Mähle, abbimehhed G. Norwit ja H. Pissa seatud kohtopäwa piddamas.

Thomas Raja astus ette ja kaebas, et Mihklipäwast, kus nende lomad pöllal nende renditükkide peal sömas käiwad, on seal ni paljo rido ja tülli iggapääw olnud, ja lehmad ühhe tükki pealt teise kihhutud sanud, et sedda ennam kannatada ei wöinud. Sepärrast olla temma, Jaen Kanker ja weel mõnned teised mehhed kelle renditükkid jöe pool pöllu teed seiswad, paar näddalt pärrast Mihk.päwa nöuks wötnud, ja karja poisile ka öölnud, et ta nende lehmad issiärranis nende tükkide peal hoiab ja woerad lehmad neist emal hoiab. Et selwisil nende lehmad rahhu saaks ja nemmad riust ärrapeaseks. Annud ka oma naestele Esmaspääw käsko, lehmad pöllale issepäinis omma tükkide peale ajada. Teisipääw hommiko läinud temma naene Marri, Jaen Kanker naene An ja Andr. Pissa naene Ingel ommad lehmad pöllale ajama. Joh. Kokla naene Lena ei lasknud neid agga mitte ülle te lehmi omma tükkide peale ajada. Pannud pölwili mahha, lönud witsaga wasto maad ja öölnud: Raiugu mo pea otsast ärra, agga sedda ei pea sama, et teie ommad tükkid issipäinis ärrasödate; pöld peab ühheskoos ärrasödetud sama. Karjane ajanud agga siiski lehmad omma tükkide peale. Lena Kokla läinud agga senna, annud karjase P. Maiwelile 4-5 hopi witsaga pihta. P. Maiwel tömbanud witsa ta käest ärra ja pannud jookso. L. Kokla jooksnud järrel, kukkunud krawi kaldal mahha, wiskanud mullatükkidega weel P. Maiwel järrel ja ajanud lehmad lehmad jälle sealt ärra.

Siis saatnud temma naene Marri wabriko talle käsko, et ta pöldo tulleks. Temma (T. Raja) läinud pöllale ja öölnud Lena Koklale, kes ikka peale rielnud: Ärra riidle tühja, just sepärrast et riust peaseksime, olleme issekeskis leppinud nende meestega, kelle tükkid siin jöe pool teed seiswad, et meite lehmad siin omma tükkide peal süa woiwad. Teie söötke keskpöllu rentnikkudega teist pool teed issepäinis ja nenda olgo siis iggauhhel rahhu.

Sellepeale tulnud Joh. Kokla poeg Karl Kokla ka senna et koddust näinud kui T. Raja läinud. Ta öölnud: Se polle mitte öige! Pühhapääw ollid mehhed siin pöllal koos ja andsid sedda asja siis minnu toimetada. Siis teggin rohkem healede järrel otsust, et Eestpöld peab ühtlasi ärrasodetud sama, teie ei wöi agga tänna jälle uut seadust tehha.

T. Raja öölnud: Teite seadus ei pudu meitesse. Kui teie siin Püh. pä. seadust teggite, ei olnud jöe äre rentnikkudest, ennam kui kaks meest seal jures, needki tullid enne otsuse tegemist ärra, et sega rahhul ei olnud. Kui sa mind ei ussu, siis ütlen Tallitaja nimmel, et se peab nenda jäma; sest teie ei wöi omma heäldega mitte wöera warra ärra risuda, minna ei tulle mitte sinna, waid sinna minnu omma, omma heäldega käest ärra wötma. Ja sinna olled alles sitta poisikenne, kas sinna meite maade ülle seadus teggia olled? K. Kokla wastanud: siis olled sinna nisamma sittapoisikenne.

Kui T. Raja jubba ärratullemas olnud, öölnud L. Kokla: Thomas haistko mo perset, ma ei kula sest middagi, mis ta rägib.

Kesknädali hommiko tulnud T. Raja sömast ärra, seisatanud wabriko silla peal teiste meeste jures, et kel weel lönud ei olnud. Seal tulnud Johann Kokla ja hakkanud tedda hulga meeste kuuldes seal laimama ja temmaga riidlema, et mis ta pöldo on otsinud tema naesega riidlemas. Temma öölnud: Kule Kokla, seisa rahhu, siin polle mitte se koht kus meie neid asjo öigeks ajame, mitte minna, waid sinno naene on se kes pöldus allati teistega riidleb.

Weel kaebab T. Raja, et temma lehm pöldus (T?) wigga sanud, et teist taggumist jalga lonkab. Karjapoisi P. Maiwel tunnistusse järrel olla L. Kokla sedda lehma pöldus tagga kihhutanud, ja lehm ülle krawi hüppates otseti läinud, agga kas ta sest wigga sanud, ei tea temma, sest et sedda tähhele ei pannud. Agga et lehm töeste lonkas, sedda sai Tallitaja abbimehhe H. Pissale ka näidetud.

Lena Kokla astus ette ja ütles, et temma omma mehhe ja poja kässu peale pöldo läinud, et need räkinud, et pöld ühhes koos peab ärrasödetud sama, et mehhed seks olla kokko leppinud. Sepärrast hoidnud temma ka need lehmad wasto. Tunnistab walleks, et temma T. Rajat omma perse käskinud haista. Agga kaebab, et karjapois P. Maiwel tedda sel selsammal korral olla lönud ja mahha wiskanud ja isse temma selgas röhhunud. Ka olla T. Raja seal temma poega tatninna-poisikesseks söimanud. Selle tunnistajad olla kaks weikest tüdrukud: Marie Luisk ja Elwine Mähle. Ka olla Runtspakkipõllu karjane Jürri Transmann pealt näinud, kui P. Maiwel tedda lönud.

Ja et temma T. Raja lehma sel päwal polle tagga kihhutand, selle tunnistaja olla Jürri Mähle naene Lena, kes keige päwa ka pöllal olnud, kunni naad pärrast löunat kel 4 seltsis ärratulnud.

Karl Koka astus ette ja räkis wälja, et temma sel päwal pöllale läinud et omma emma heale kojo kuulnud (mis agga tössi ei wöi olla, sest et liggi werst maad sedda wahhet on.) Kui senna sanud, olnud T. Raja seal ja tahtnud seadusseks tehha, et jöe äre rentnikkude lehmad isseärranis omma tükkid peal peawad söma. Temma öölnud: Se ei lähhe korda! Sest pühhapääw alles teggime seadust, et keik pöld ühtlasi peab södetud sama. Ado Mäeumbaed ja Jaen Kanker ollid ka siin jures, kes jöe äre rentnikkud on, ja neil polnud middagi selle wasto. Seal söimanud T. Raja tedda tatninnapoisiks ja küssinud temma käest: Kule, kas so emma on rummal, et ta nenda lomi kihhutab?

Jaen Kanker naene Ann, Andr. Pissa naene Ingel ja Kersti Tarning astusid ette ja tunnistasid, et Lena Kokla neid lehmi omma tükkide peale polle lasknud ajada, waid te peal ees seisnud ja ikka rielnud. Pannud weel pölwili mahha, lönud witsaga wasto maad ja öölnud: Raiugu mo pea otsast ärra, sedda ei pea sama. Pöld peab ühhes koos ärrasödetud sama. Ja kui karjapois Peter Maiwel siiski lehmad omma tükkide peale ajanud, läinud ta jookstes senna, annud Peter Maiwelile 4 kuni 5 hopi witsaga pihta. Peter Maiwel wötnud witsa ta käest ärra. Siis hüüdnud T. Raja naene Marri: Peter, ärra lö tedda mitte wasto, minne agga eest ärra! Ja P. Maiwel polle tedda mitte wasto lönud, waid pannud jooksu. L. Kokla jooksnud ta järrel, kukkunud krawi kaldale mahha ja wiskanud siis mullatükkidega weel P. Maiwel järrel.

Ka tunnistawad naad, et L. Kokla T. Rajat omma perse käskinud haista kui T. Raja ärratullemas olnud ja ütlewad, et T. Raja K. Koklale mitte tatninna, waid sittapoisikenne on öölnud.

Marie Luisk 15 a wanna ja Elwine Mähle 12 a wanna, astusid ette ja tunnistasid, et P. Maiwel L. Koklale on seal lönud ja mahha pannud ja et T. Raja K. Koklale mitte sitta, waid tatninnapoisike on öölnud.

Peter Maiwel (karjapois) astus ette ja kaebas, et L. Kokla selpäwal pöldus tedda lehmawitsaga 4 hopi lönud, et temma meeste kässu peale lehmad omma tükkide peale ajanud.

Tunnistajad said siis weel suud suud wasto pandud, agga iggaüks jäi kindlasti omma wäljaütlemisse jure.

Kohhus agga arwas J. Kanker naese Anne, A. Pissa naese Ingli ja Kersti Tarningu tunnistust öigeks, sest et keik wannad inimessed on, pealegi polle K. Tarningul seal pöldus maad ollagi, waid on agga sealt läbbiminnes seks ajaks senna juhtunud kui se riid seal olnud. Marie Luisk tunnistust ei wöinud kohhus wasto wötta, sest et temma issa Nig. Luisk lehm pöldus J. Kokla tükki peal söbruse polest södetud sai. Nisamma on Elwine Mähle alles 12 a laps, kes Seadusse järrel tunnistajaks ei kõlba.

Jürri Transmann Runspakki pöllu karjane astus ette ja tunnistas, et ni mitte kord kui temma Eespöldus käinud, on L. Kokla ja P. Maiwel üksteisega rielnud, agga et naad üksteist peksnud, sedda polle ta mitte juhtunud näggema.

Jürri Mähle naene Lena astus ette ja ütleb, et sel päwal kui temma pöldus omma lehma karjas olnud, polle ta mitte näinud, et L. Kokla T. Raja lehma tagga olleks kihhutanud.

Johann Kokla astus ette ja ütleb, et se tössi on, et temma wabriko silla peal möni sanna T. Rajale hakkanud ütlema, sepärrast et ta pöldus temma naest rumalaks söimanud ja uut seadust pöllu söötmisse pärrast teinud.

Sai se assi kohto ees läbbirägitud sanud siis möistis kohhus: Et Thomas Raja ja keik need tene poolte rentnikkud mitte selle keskpöllu rentnikkude seadusega rahhul polle olnud, mis nemmad omma heälde andmissega neid sundida tahtsid, wöi mitte neile süüks arwatud sada, sest et kellegil öigus polle teise warra omma heäledega käest ärra wötta. Et ta Tallitaja nimme sealjures prukinud, wöi temmale ka mitte süüks arwata, sest et ta sedda omma warra kaitsmisseks on teinud, ja mitte kurjaste polle prukinud. Et ta K. Kokla käest küssinud: Kas so emma rummal on? ei wöi süüks arwata, sest et Leno Kokla omma rummalust jubba päärnäddalad seal põldus ülles näitas, kui lomi tagga kihhutas, ja kellegiga rahul ei olnud, waid keigega riidles.

Et temma Karl Kokla tatninaks sõimanud, tunnistawad tunnistusmehhed walleks - Leno Kokla keige selle rio allustaja, istub 2 ööd ja päwa wangis, et ta Tho. Raja käskinud haista ja Peter Maiwelt (karjapoisi) peksnud.

Et Karl Kokla, ilma et tal pöllal asja olli, isseennast tülli sekka toppis ja koddund senna tülli teggema läks, maksab 50 Cop. wallalaeka.

Ja Johann Kokla, et ta Thomas Rajaga te peal riidles ja teutas, mis ta omma naese tagga kihhutamisse pärrast teggi, maksab 1 Rub. Höb. walla laeka.

Et muud toimetust polle olnud, sai löppetus tehtud.

Tallitaja: [allkiri]

1.) abbimees: [allkiri]

2.) -,,- : [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]