PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1865-1876)

LeidandmedEAA.2827.1.2
Kaader
64
65
Daatum11.12.1876
Protokolli numberXXVII,46
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

Nimi Sidrik kui Sedrik.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Niggulas Mähle Nigolas Mähle Peakohtumees
Gustav Norwit Gustav Norwid Abikohtumees
Hindrik Pissa Hindrik Pisa Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Minnewa kesknäddal sel 1 Decm. peale keskööd sanud Tallitaja abbimees: G. Norwit Ue majase kutstud, kus Peter Ulla ja kolme Reigi walla mehhe wahhel, kes Saddamast sola tomas käinud, tülli töusnud; nenda et keige selle maja rahwa örahhu rikkutud sanud. Peter Ulla tonud Tõnnis Sidriko kes üsna joobnud olnud, temma solakoormaga tükkis Mäekörtsust seia Uemajase omma jure, pärrast tulnud Gustav ja Jürri Kangur ka seia Uemajase omma seltsimeest taggaotsima ja et naad keik joobnud olnud, sanud naad Peter Ullaga tüllisse, nenda, et Tal. ab. G. Norwit neid lahhutama piddanud. Tõnnis Sidriko jätnud senna Peter Ulla woti maggama ja G. Sülla ja J. Kangur saatnud ta jälle taggasi Mäekõrtsu ömajale. Nendega ühhes ka T. Sidriko hobbuse, sest et tal re peal ühtegi heino polle olnud. Ja T. Sidriko sola, mis Nig. Luisk kambris olnud, waatnud ta ka ülle.

Gustav Sülla astus ette ja räkis, et kui nemmad sel nimmetud päwa öhtul omma solakoormatega Mäekörtsu jure jöudnud, pannud naad hobbused aja külge kinni ja läinud Jürri Kangruga Körtso söma. Tönnis Sidrik jänud omma koorma otsa öue maggama. Nattukesse aja pärrast tulnud Körtsmik sisse ja öölnud: Se mees mis öues omma koorma peal maggas, on keige koormaga kaddunud. Et Peter Ulla wimaks körtsus olnud, arwanud naad, et ta tedda ärratonud, ja läinud söites järrel kunni Uemajase, kus naad tedda ka leidnud. Et nüüd P. Ulla tedda mitte nende kätte polle annud, on naad tüllisse läinud.

Peter Ulla tunnistab, et ta T. Sidriko mitte körtsu jurest polle tonud, waid kui temma körtsust tulnud, leidnud ta tedda siin pool weskit. Ta hobbu seisnud te peal ja ta isse koorma körwas maas, ohjad ümber kä mässitud. Temma tonud ta seia Uemajasse omma korteri, pannud tedda omma wodi maggama, hobbuse warjo alla ja ta sola kottid töstnud ta N. Luisk kambri, et kui ta ennast wälja maggand, hommiko ilma kahjuta jälle kojo pole wöib minna.

Tõnnis Sidrik astus ette ja ütleb, et temma keigest sest mis sündinud, middagi ei tea, muud kui üllesärkades hommikul, on ta ennast Uemajas leidnud ollewad. Ommeti arwab ta, et P. Ulla tedda körtsu jurest on tonud, ja mitte te pealt leidnud. Sest temma hobbu pea mitte nisuggune ollema, kes te peal seisatama jääb, kui ta just mitte kinni petud ei sa.

Jürri Kangur astus ette ja räkis needsammad sannad wälja kui Gus. Sülla. Ütleb, et naad muido polleks tedda otsima läinud, agga ta olla neid enne pallunud omma eest ka hoolt kanda. Ütleb ka, et se tülli seal Uemajas nisune polle olnud ja nemmad ka ni wägga joobnud polle olnud.

Et agga se tülli Uemajas Tal. abbim. G. Norwiti tunnistusse järrel suur küllalt olnud, nenda, et ka allumisse korra kortri rahwas se läbbi keik ärratud sanud ja nemmad ka üsna joobnud olnud ja T. Sidrik nenda et middagi ennam polle teadnud, möistis kohhus otsust: Et Peter Ulla kes selle joobnud mehhe körtsu jurest ilma lubbata ja ilma et se tarwis olleks olnud, kes ö ajal Baroni herra kortri majasse töi ja nenda se tülli allustaja on, saab selle trahwiks kolm ööd ja päwa wangispiddamist. Tönnis Sidrik, et ennast teed käies ni täis wina joob, et ennam middagi ei tea, üks ö ja pääw wangis piddamist. Ja Gustav Sülla ja Jürri Kangur, et ö ajal wöera majasse ni suurt tülli ja kärra joobnud peaga läksid teggema, sawad ka kumbki üks ö ja pääw wangispiddamist trahwiks.

Minnewa kesknäddal sel 1 Decm. peale keskööd sanud Tallitaja abbimees: G. Norwit Ue majase kutstud, kus Peter Ulla ja kolme Reigi walla mehhe wahhel, kes Saddamast sola tomas käinud, tülli töusnud; nenda et keige selle maja rahwa örahhu rikkutud sanud. Peter Ulla tonud Tõnnis Sidriko kes üsna joobnud olnud, temma solakoormaga tükkis Mäekörtsust seia Uemajase omma jure, pärrast tulnud Gustav ja Jürri Kangur ka seia Uemajase omma seltsimeest taggaotsima ja et naad keik joobnud olnud, sanud naad Peter Ullaga tüllisse, nenda, et Tal. ab. G. Norwit neid lahhutama piddanud. Tõnnis Sidriko jätnud senna Peter Ulla woti maggama ja G. Sülla ja J. Kangur saatnud ta jälle taggasi Mäekõrtsu ömajale. Nendega ühhes ka T. Sidriko hobbuse, sest et tal re peal ühtegi heino polle olnud. Ja T. Sidriko sola, mis Nig. Luisk kambris olnud, waatnud ta ka ülle.

Gustav Sülla astus ette ja räkis, et kui nemmad sel nimmetud päwa öhtul omma solakoormatega Mäekörtsu jure jöudnud, pannud naad hobbused aja külge kinni ja läinud Jürri Kangruga Körtso söma. Tönnis Sidrik jänud omma koorma otsa öue maggama. Nattukesse aja pärrast tulnud Körtsmik sisse ja öölnud: Se mees mis öues omma koorma peal maggas, on keige koormaga kaddunud. Et Peter Ulla wimaks körtsus olnud, arwanud naad, et ta tedda ärratonud, ja läinud söites järrel kunni Uemajase, kus naad tedda ka leidnud. Et nüüd P. Ulla tedda mitte nende kätte polle annud, on naad tüllisse läinud.

Peter Ulla tunnistab, et ta T. Sidriko mitte körtsu jurest polle tonud, waid kui temma körtsust tulnud, leidnud ta tedda siin pool weskit. Ta hobbu seisnud te peal ja ta isse koorma körwas maas, ohjad ümber kä mässitud. Temma tonud ta seia Uemajasse omma korteri, pannud tedda omma wodi maggama, hobbuse warjo alla ja ta sola kottid töstnud ta N. Luisk kambri, et kui ta ennast wälja maggand, hommiko ilma kahjuta jälle kojo pole wöib minna.

Tõnnis Sidrik astus ette ja ütleb, et temma keigest sest mis sündinud, middagi ei tea, muud kui üllesärkades hommikul, on ta ennast Uemajas leidnud ollewad. Ommeti arwab ta, et P. Ulla tedda körtsu jurest on tonud, ja mitte te pealt leidnud. Sest temma hobbu pea mitte nisuggune ollema, kes te peal seisatama jääb, kui ta just mitte kinni petud ei sa.

Jürri Kangur astus ette ja räkis needsammad sannad wälja kui Gus. Sülla. Ütleb, et naad muido polleks tedda otsima läinud, agga ta olla neid enne pallunud omma eest ka hoolt kanda. Ütleb ka, et se tülli seal Uemajas nisune polle olnud ja nemmad ka ni wägga joobnud polle olnud.

Et agga se tülli Uemajas Tal. abbim. G. Norwiti tunnistusse järrel suur küllalt olnud, nenda, et ka allumisse korra kortri rahwas se läbbi keik ärratud sanud ja nemmad ka üsna joobnud olnud ja T. Sidrik nenda et middagi ennam polle teadnud, möistis kohhus otsust: Et Peter Ulla kes selle joobnud mehhe körtsu jurest ilma lubbata ja ilma et se tarwis olleks olnud, kes ö ajal Baroni herra kortri majasse töi ja nenda se tülli allustaja on, saab selle trahwiks kolm ööd ja päwa wangispiddamist. Tönnis Sidrik, et ennast teed käies ni täis wina joob, et ennam middagi ei tea, üks ö ja pääw wangis piddamist. Ja Gustav Sülla ja Jürri Kangur, et ö ajal wöera majasse ni suurt tülli ja kärra joobnud peaga läksid teggema, sawad ka kumbki üks ö ja pääw wangispiddamist trahwiks.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS