Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1865-1876)
| Leidandmed | EAA.2827.1.2 |
|---|---|
| Kaader | 64 65 |
| Daatum | 11.12.1876 |
| Protokolli number | XXVII,46 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | Nimi Sidrik kui Sedrik. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Niggulas | Mähle | Nigolas Mähle | Peakohtumees |
| Gustav | Norwit | Gustav Norwid | Abikohtumees |
| Hindrik | Pissa | Hindrik Pisa | Abikohtumees |
| Gustav | Bransfeld | Gustav Bransfeld | Kirjutaja |
Minnewa kesknäddal sel 1 Decm. peale keskööd sanud Tallitaja abbimees: G.
Peter Ulla tunnistab, et ta T. Sidriko mitte körtsu jurest polle tonud, waid kui temma körtsust tulnud, leidnud ta tedda siin pool weskit. Ta hobbu seisnud te peal ja ta isse koorma körwas maas, ohjad ümber kä mässitud. Temma tonud ta seia Uemajasse omma korteri, pannud tedda omma wodi maggama, hobbuse warjo alla ja ta sola kottid töstnud ta N. Luisk kambri, et kui ta ennast wälja maggand, hommiko ilma kahjuta jälle kojo pole wöib minna.
Tõnnis Sidrik astus ette ja ütleb, et temma keigest sest mis sündinud, middagi ei tea, muud kui üllesärkades hommikul, on ta ennast Uemajas leidnud ollewad. Ommeti arwab ta, et P. Ulla tedda körtsu jurest on tonud, ja mitte te pealt leidnud. Sest temma hobbu pea mitte nisuggune ollema, kes te peal seisatama jääb, kui ta just mitte kinni petud ei sa.
Jürri Kangur astus ette ja räkis needsammad sannad wälja kui Gus. Sülla. Ütleb, et naad muido polleks tedda otsima läinud, agga ta olla neid enne pallunud omma eest ka hoolt kanda. Ütleb ka, et se tülli seal Uemajas nisune polle olnud ja nemmad ka ni wägga joobnud polle olnud.
Et agga se tülli Uemajas Tal. abbim. G. Norwiti tunnistusse järrel suur küllalt olnud, nenda, et ka allumisse korra kortri rahwas se läbbi keik ärratud sanud ja nemmad ka üsna joobnud olnud ja T. Sidrik nenda et middagi ennam polle teadnud, möistis kohhus otsust: Et Peter Ulla kes selle joobnud mehhe körtsu jurest ilma lubbata ja ilma et se tarwis olleks olnud, kes ö ajal Baroni herra kortri majasse töi ja nenda se tülli allustaja on, saab selle trahwiks kolm ööd ja päwa wangispiddamist. Tönnis Sidrik, et ennast teed käies ni täis wina joob, et ennam middagi ei tea, üks ö ja pääw wangis piddamist. Ja Gustav Sülla ja Jürri Kangur, et ö ajal wöera majasse ni suurt tülli ja kärra joobnud peaga läksid teggema, sawad ka kumbki üks ö ja pääw wangispiddamist trahwiks.
Minnewa kesknäddal sel 1 Decm. peale keskööd sanud Tallitaja abbimees: G.
Peter Ulla tunnistab, et ta T. Sidriko mitte körtsu jurest polle tonud, waid kui temma körtsust tulnud, leidnud ta tedda siin pool weskit. Ta hobbu seisnud te peal ja ta isse koorma körwas maas, ohjad ümber kä mässitud. Temma tonud ta seia Uemajasse omma korteri, pannud tedda omma wodi maggama, hobbuse warjo alla ja ta sola kottid töstnud ta N. Luisk kambri, et kui ta ennast wälja maggand, hommiko ilma kahjuta jälle kojo pole wöib minna.
Tõnnis Sidrik astus ette ja ütleb, et temma keigest sest mis sündinud, middagi ei tea, muud kui üllesärkades hommikul, on ta ennast Uemajas leidnud ollewad. Ommeti arwab ta, et P. Ulla tedda körtsu jurest on tonud, ja mitte te pealt leidnud. Sest temma hobbu pea mitte nisuggune ollema, kes te peal seisatama jääb, kui ta just mitte kinni petud ei sa.
Jürri Kangur astus ette ja räkis needsammad sannad wälja kui Gus. Sülla. Ütleb, et naad muido polleks tedda otsima läinud, agga ta olla neid enne pallunud omma eest ka hoolt kanda. Ütleb ka, et se tülli seal Uemajas nisune polle olnud ja nemmad ka ni wägga joobnud polle olnud.
Et agga se tülli Uemajas Tal. abbim. G. Norwiti tunnistusse järrel suur küllalt olnud, nenda, et ka allumisse korra kortri rahwas se läbbi keik ärratud sanud ja nemmad ka üsna joobnud olnud ja T. Sidrik nenda et middagi ennam polle teadnud, möistis kohhus otsust: Et Peter Ulla kes selle joobnud mehhe körtsu jurest ilma lubbata ja ilma et se tarwis olleks olnud, kes ö ajal Baroni herra kortri majasse töi ja nenda se tülli allustaja on, saab selle trahwiks kolm ööd ja päwa wangispiddamist. Tönnis Sidrik, et ennast teed käies ni täis wina joob, et ennam middagi ei tea, üks ö ja pääw wangis piddamist. Ja Gustav Sülla ja Jürri Kangur, et ö ajal wöera majasse ni suurt tülli ja kärra joobnud peaga läksid teggema, sawad ka kumbki üks ö ja pääw wangispiddamist trahwiks.