Tulli kohtu ette Moisawallitsus nink kaiwas Moisa sullase Hans Wask nink Samul Steinbach päle.
1, et Nimmetedu kats Moisa sullast olliwa moisa wilja künin katte keste, sedda mahha päije seest purrunut wilja kassiman nink selle tö man olliwa kats kotti arwata 3 wakka Rükki warrastanu, nink neide kottega küni pörmandu alla pandnuwa, ka olli weel Hans Wask üts kolmas wäike kotti täis, arwata 1/4 wakka Massina mant warrastanu nink ölle wija läbbi küni saatnu.
2, Kui Moisa wallitsus, Hans Wask nink Samul Steinbach kotton läbbi otse löidse weel Hans Wask käest 2/3 wak Rükki nink Samul Steinbachhi käest 2 1/2 wak torit Rükki Mis massinga pestu penikest agganat sehhen. Tunnistaja kea tijawa et Hans wask nink Samul Steinbach ütsinda künin ommawa olnu seni kui obbese mehhe künist omma ärrä olnu ommawa Kadri Siim nink Jaan Kerge Jakop Tens
Weel andse Moisawallitsus ülles et Samul Steinbach andse ülles, kolm wakka Rükki Surest Kamjast sanu ollewat Perremees Jaan Trossep käest, selle päle pandse Moisa wallitsus senis kawwa Samul Steinbah kinni kui Kamjast saap perra küssitus, nink sai ütteldus et Samu naine nink sössar ei tohhi kohhegi kottost ärrä minna nink Moisast sai kats wahti säetus, selle perra kaema (Sassa Klaasman nink Jaan Kerge) ent Samu sössar om arwata kel 5 öddangu ärrä paggenu nink arwata päle kesk öse taggasi tulnu.
Moisawallitsus pallel kohhut et Hans Wask nink Samul Steinbach ökwa saas Moisa tenistussest wallale lastus nink trahwitus selle wargusse eest.
Kohhus kutse ette Hans Wask nink lugges Moisawallitsusse kaibusse ette kelle päle Hans Wask wastas: Minna olle kül se päkotti täis Rükki massina mant warrastanu nink ka se 2/3 wak mis opman kottost töije ent mis küni al olle ei olle minna wõtnu, nink ei olle ütsinda Samuga wilja wilja künin olnu.
Kohhus kutse ette Samul Steinbach nink lugges moisawallitsusse kaibus ette, kelle päle Samul Steinbach wastut minna ei olle ütsinda Hansuga künin olnu, nink ei olle neid kotte warrastanu mis küni al olli ne 3 wakka Rükki mis kotton olliwa töije minno sössarele Kamjast minno suggulane Jaan Trossep.
Sai ette kutsutus tunnistaja Kadri Siim, nink küssitus kes olliwa wilja künin niid mahha purrumissi Rükki pühkman, kelle küssimise pale Kadri Siim kostse meije ollime kolme keste minna Kadri Siim Hans Wask Samul Steinbach, nink kats obbese meest Jaan Kerge nink Jakop Tens kea weddasiwa neid Rükki, Samul Steinbach aije minno ärrä Massina manno, hobbese mehhe olliwa möllemba Massina lae pööl, panniwa koormit mahha nink nemma jäiwa, Samul nink Hans ütsinda wilja küni Jaan Kerge nink Jakop Tens tunnistiwa ni kui Kadri Siim.
Sai ette kutsutus Hans Wask nink Samuel Steinbach nink se tunnistus ette loetus et nemma ütsinda künin omma olnuwa nink weel nöutus kas wast es näewa, et ne obbese mehhe es warrasta, kelle päle kostsiwa: Es warrasta obbesemehhe.
Sai ette kutsutus Samul Steinbahhi sõssar Marri nink kohtu een nõutus, misperrast sinna öddagu kottost ärrä ollet lännu wasta opmanni käsku, nink ollet päle kesk öse taggasi tulnu; selle päle kostse Marri: Minna es olle kottust ärrä, minna olli pöningi pääl.
Kohhus kaije niid Rükki läbbi Mis Samul Steinbach enda poolt üttel todu ollewat, ommawa tore penikest hagganat sehhen nink temmat haina seemnit nink Massina murdja alt wöetu arwa aljit erne terri sissen nink sünniwa karwa pääl neide Rukkiga kokko mis Hans Wask tunnistap Kidjerwe Massina murdja alt warrastanu ollewat, sest neil Hans Wask warrastedu Rükkil om nida sammute penikest hagganat nink temmat haina semet ja hagganat ja alja erne sissen nink egga mees kes neid Rükki kaep woip üttelta et ütte suggutse Massinga pestu Röä.
Kohhus Moist.
Selle et tunnistajide ütlemisse perra Hans Wask nink Samul Steinbah ütsinda künin olliwa, nink essi henda ärrä salgawa, et ütsinda künin ei olle olnu, omma essi neide katte kotti sihhen 3 wak Röä warga.
Ne Röä mis Samul Steinbachhi poolt omma todu omma Kidjerwe Moisa massina mant Steinbahhil warrastedu, nink jäwa Kidjerwe Moisale.
Hans Wask saap moisa tenistussest wallale, palk nink moon saap täämbatseni päiwani arwatus, nink ei tohhi ellaja toitu ei hainu kohhegi wija, ja tep 6 päiwa sehhen Moisa korter tühjas. Trahwis saap 30 witsa löki.
Samul Steinbach saap Moisa tenistussest wallale palk ja moon saap täämbatseni päiwani arwatus ellaja toitu ei tohhi kohhegi wija, nink korter teep 6 päiwa perrast tühjas, trahwis saap 30 witsa löki.
Sedda moistust sai möllembile ette loetus kelle päle Samul Steinbach es olle rahhul lubbas surembat kohhut käwwa.
Päkohtumees Jakop Konts
Jaan Petso XXX
Jaan Wisk XXX
Protokol sai wälja antus sel 26. Nowembril 1868
Tulli kohtu ette Moisawallitsus nink kaiwas Moisa sullase Hans Wask nink Samul Steinbach päle.
1, et Nimmetedu kats Moisa sullast olliwa moisa wilja künin katte keste, sedda mahha päije seest purrunut wilja kassiman nink selle tö man olliwa kats kotti arwata 3 wakka Rükki warrastanu, nink neide kottega küni pörmandu alla pandnuwa, ka olli weel Hans Wask üts kolmas wäike kotti täis, arwata 1/4 wakka Massina mant warrastanu nink ölle wija läbbi küni saatnu.
2, Kui Moisa wallitsus, Hans Wask nink Samul Steinbach kotton läbbi otse löidse weel Hans Wask käest 2/3 wak Rükki nink Samul Steinbachhi käest 2 1/2 wak torit Rükki Mis massinga pestu penikest agganat sehhen. Tunnistaja kea tijawa et Hans wask nink Samul Steinbach ütsinda künin ommawa olnu seni kui obbese mehhe künist omma ärrä olnu ommawa Kadri Siim nink Jaan Kerge Jakop Tens
Weel andse Moisawallitsus ülles et Samul Steinbach andse ülles, kolm wakka Rükki Surest Kamjast sanu ollewat Perremees Jaan Trossep käest, selle päle pandse Moisa wallitsus senis kawwa Samul Steinbah kinni kui Kamjast saap perra küssitus, nink sai ütteldus et Samu naine nink sössar ei tohhi kohhegi kottost ärrä minna nink Moisast sai kats wahti säetus, selle perra kaema (Sassa Klaasman nink Jaan Kerge) ent Samu sössar om arwata kel 5 öddangu ärrä paggenu nink arwata päle kesk öse taggasi tulnu.
Moisawallitsus pallel kohhut et Hans Wask nink Samul Steinbach ökwa saas Moisa tenistussest wallale lastus nink trahwitus selle wargusse eest.
Kohhus kutse ette Hans Wask nink lugges Moisawallitsusse kaibusse ette kelle päle Hans Wask wastas: Minna olle kül se päkotti täis Rükki massina mant warrastanu nink ka se 2/3 wak mis opman kottost töije ent mis küni al olle ei olle minna wõtnu, nink ei olle ütsinda Samuga wilja wilja künin olnu.
Kohhus kutse ette Samul Steinbach nink lugges moisawallitsusse kaibus ette, kelle päle Samul Steinbach wastut minna ei olle ütsinda Hansuga künin olnu, nink ei olle neid kotte warrastanu mis küni al olli ne 3 wakka Rükki mis kotton olliwa töije minno sössarele Kamjast minno suggulane Jaan Trossep.
Sai ette kutsutus tunnistaja Kadri Siim, nink küssitus kes olliwa wilja künin niid mahha purrumissi Rükki pühkman, kelle küssimise pale Kadri Siim kostse meije ollime kolme keste minna Kadri Siim Hans Wask Samul Steinbach, nink kats obbese meest Jaan Kerge nink Jakop Tens kea weddasiwa neid Rükki, Samul Steinbach aije minno ärrä Massina manno, hobbese mehhe olliwa möllemba Massina lae pööl, panniwa koormit mahha nink nemma jäiwa, Samul nink Hans ütsinda wilja küni Jaan Kerge nink Jakop Tens tunnistiwa ni kui Kadri Siim.
Sai ette kutsutus Hans Wask nink Samuel Steinbach nink se tunnistus ette loetus et nemma ütsinda künin omma olnuwa nink weel nöutus kas wast es näewa, et ne obbese mehhe es warrasta, kelle päle kostsiwa: Es warrasta obbesemehhe.
Sai ette kutsutus Samul Steinbahhi sõssar Marri nink kohtu een nõutus, misperrast sinna öddagu kottost ärrä ollet lännu wasta opmanni käsku, nink ollet päle kesk öse taggasi tulnu; selle päle kostse Marri: Minna es olle kottust ärrä, minna olli pöningi pääl.
Kohhus kaije niid Rükki läbbi Mis Samul Steinbach enda poolt üttel todu ollewat, ommawa tore penikest hagganat sehhen nink temmat haina seemnit nink Massina murdja alt wöetu arwa aljit erne terri sissen nink sünniwa karwa pääl neide Rukkiga kokko mis Hans Wask tunnistap Kidjerwe Massina murdja alt warrastanu ollewat, sest neil Hans Wask warrastedu Rükkil om nida sammute penikest hagganat nink temmat haina semet ja hagganat ja alja erne sissen nink egga mees kes neid Rükki kaep woip üttelta et ütte suggutse Massinga pestu Röä.
Kohhus Moist.
Selle et tunnistajide ütlemisse perra Hans Wask nink Samul Steinbah ütsinda künin olliwa, nink essi henda ärrä salgawa, et ütsinda künin ei olle olnu, omma essi neide katte kotti sihhen 3 wak Röä warga.
Ne Röä mis Samul Steinbachhi poolt omma todu omma Kidjerwe Moisa massina mant Steinbahhil warrastedu, nink jäwa Kidjerwe Moisale.
Hans Wask saap moisa tenistussest wallale, palk nink moon saap täämbatseni päiwani arwatus, nink ei tohhi ellaja toitu ei hainu kohhegi wija, ja tep 6 päiwa sehhen Moisa korter tühjas. Trahwis saap 30 witsa löki.
Samul Steinbach saap Moisa tenistussest wallale palk ja moon saap täämbatseni päiwani arwatus ellaja toitu ei tohhi kohhegi wija, nink korter teep 6 päiwa perrast tühjas, trahwis saap 30 witsa löki.
Sedda moistust sai möllembile ette loetus kelle päle Samul Steinbach es olle rahhul lubbas surembat kohhut käwwa.
Päkohtumees Jakop Konts
Jaan Petso XXX
Jaan Wisk XXX
Protokol sai wälja antus sel 26. Nowembril 1868
