PROTOKOLL

Kiidjärve: Kohtuistungite protokollid (20.02.1865-22.05.1870)

LeidandmedEAA.3289.1.1
Kaader
72
Daatum28.02.1869
Protokolli number9
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Petso Kohtumees
Jakop Konts Peakohtumees
Jaan Wisk Kohtumees

Tulli kohtu ette Tikkuta Möldre Pert Saarman nink kaiwas et Maddis Laats Sedda temma Kontraktin leppitut 6 punkti sugguki ei luppa täita, mis ütlep selgest, et wastne tamm saap tettus kui waja om.

Kutsuti ette Maddis Laats, nink loeti Möldre Saarmanni kaibus ette ja küssiti misperrast sinna sedda könnetud kui leppitut wastset Tammi ei tahha tetta; sepäle ütles Maddis Laats et nisuggutsele poisikesele ei te minna wastast tammi, se wanna olli jo essiki kõwwa temma laskse koeruste perrast weel ärrä wija, es wütta essi tammi mahha.

Kutsuti ette Möldre Saarman ja ütteldi se wanna tamm om jo sinno omma süi läbbi ärrä laännu et sinna ei olle tammi mahha wõtnu.

Selle pa küssimisse päle hakkas Pert Saarman tammi ärra minnekit selletama, et 28 Januaril lätse jälle wessi nida sures, et tammi lawwa piddi eest ärrä laskma; kui nüüd lawwa eest ärrä olliwa lastu nink jöest wälja wöetu, Sis lätsime weel perrast ülles jöe weert möda Kaema kos jea murd saise wassila tarre kottal kui säält jälle alla tullime, sis woisime minna Tarre mant kaeda kuis aiga pitti se eamurd ullewalt alla pole eddesi murdse seni kawwa kui Tammini nink kui tammist läbbi lätse weije sedda wanna mäddanud tammi endaga ütten. Sedda näijewa Juhhan Luhha Jaan Wisk ka weel muid innemisi.

Kutsuti ette Kohtumees Juhhan Luhha nink küssiti kas sinna tijat sest Tikkuta tammi laggonemisest, Juhhan Luhha kostse: Minna lätsi essi järwe ead möda manno Raggosi posti eest ärrä ja tulli ead möda taggasi weerde sis wõttime altpoolt weskit päle to weel 2 lauda mis alla läts jõest wälja, sis päle selle lätsime tarre ja pannime pibu pallama Saarman pandse kuiwa sukka nink sapa jalga, sis lätsime ülles jöeweert pitti kaema kos eamurd saise. Wassila tarre mant, säält tullime jälle alla taggasi, wanna ea olli weel jöel pääl, tunni wai katte perrast tulli weel ea murd alla nink murd ka wanna ea ärrä ja weije kige tammiga ärrä.

Kutsuti ette Jaan Wisk Ke nisamma tunnist kui Kohtumees Juhhan Luhha et tam maan olli enne kui ea alla hakkas tullema.

Kohhus Moistse

Weeperrast wai tammi ärrä laggonemisest, ei olle kummalgi süidi, Se kolme kuu kahjo poles kanda 28 Januarist kunni 23 April se käidawa Ajasta Rendist mahha arwata mis kui nimmetedu 3 kuu Rent 30 Rubla kummalgi 15 Rubla kanda. se om 1868 kunni 1869.

Nink Maddis Laats peap wastne tamm Teggema kui tamm Maddis Laatsil walmis tettu om, sis hakkap Mödrel Saarmanni ajastaig jälle pääle.

Sedda Moistust sai sädusse perra mõllembile kohtun Käijile ette kulutus.

Kellega Pärt Saarman nink Maddis Laats rahhu es olle wõttiwa Protokol wälja nink lubbasiwa surembat kohhut käwwä

Päkohtumees Jakop Konts

Jaan Petso XXX

Jaan Wisk XXX

Tulli kohtu ette Tikkuta Möldre Pert Saarman nink kaiwas et Maddis Laats Sedda temma Kontraktin leppitut 6 punkti sugguki ei luppa täita, mis ütlep selgest, et wastne tamm saap tettus kui waja om.

Kutsuti ette Maddis Laats, nink loeti Möldre Saarmanni kaibus ette ja küssiti misperrast sinna sedda könnetud kui leppitut wastset Tammi ei tahha tetta; sepäle ütles Maddis Laats et nisuggutsele poisikesele ei te minna wastast tammi, se wanna olli jo essiki kõwwa temma laskse koeruste perrast weel ärrä wija, es wütta essi tammi mahha.

Kutsuti ette Möldre Saarman ja ütteldi se wanna tamm om jo sinno omma süi läbbi ärrä laännu et sinna ei olle tammi mahha wõtnu.

Selle pa küssimisse päle hakkas Pert Saarman tammi ärra minnekit selletama, et 28 Januaril lätse jälle wessi nida sures, et tammi lawwa piddi eest ärrä laskma; kui nüüd lawwa eest ärrä olliwa lastu nink jöest wälja wöetu, Sis lätsime weel perrast ülles jöe weert möda Kaema kos jea murd saise wassila tarre kottal kui säält jälle alla tullime, sis woisime minna Tarre mant kaeda kuis aiga pitti se eamurd ullewalt alla pole eddesi murdse seni kawwa kui Tammini nink kui tammist läbbi lätse weije sedda wanna mäddanud tammi endaga ütten. Sedda näijewa Juhhan Luhha Jaan Wisk ka weel muid innemisi.

Kutsuti ette Kohtumees Juhhan Luhha nink küssiti kas sinna tijat sest Tikkuta tammi laggonemisest, Juhhan Luhha kostse: Minna lätsi essi järwe ead möda manno Raggosi posti eest ärrä ja tulli ead möda taggasi weerde sis wõttime altpoolt weskit päle to weel 2 lauda mis alla läts jõest wälja, sis päle selle lätsime tarre ja pannime pibu pallama Saarman pandse kuiwa sukka nink sapa jalga, sis lätsime ülles jöeweert pitti kaema kos eamurd saise. Wassila tarre mant, säält tullime jälle alla taggasi, wanna ea olli weel jöel pääl, tunni wai katte perrast tulli weel ea murd alla nink murd ka wanna ea ärrä ja weije kige tammiga ärrä.

Kutsuti ette Jaan Wisk Ke nisamma tunnist kui Kohtumees Juhhan Luhha et tam maan olli enne kui ea alla hakkas tullema.

Kohhus Moistse

Weeperrast wai tammi ärrä laggonemisest, ei olle kummalgi süidi, Se kolme kuu kahjo poles kanda 28 Januarist kunni 23 April se käidawa Ajasta Rendist mahha arwata mis kui nimmetedu 3 kuu Rent 30 Rubla kummalgi 15 Rubla kanda. se om 1868 kunni 1869.

Nink Maddis Laats peap wastne tamm Teggema kui tamm Maddis Laatsil walmis tettu om, sis hakkap Mödrel Saarmanni ajastaig jälle pääle.

Sedda Moistust sai sädusse perra mõllembile kohtun Käijile ette kulutus.

Kellega Pärt Saarman nink Maddis Laats rahhu es olle wõttiwa Protokol wälja nink lubbasiwa surembat kohhut käwwä

Päkohtumees Jakop Konts

Jaan Petso XXX

Jaan Wisk XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS