Protokoll II, sel 18m Februaril 1878.

Koos ollid Tallitaja: N. Mähle, abbimehhed G. Norwit ja H. Pissa seatud kohtopäwa piddamas.

Sel 13m Febr.s.a. kaebas wabriko wallitsus, et wärwimaja maggasinist 2 ku aja sees 95 naela Indigo wärwi ärra warrastud sanud. Sellepeale said siis mönned tömeeste korterid läbbi otsitud. Et nüüd agga mingisuggust polle leitud, agga siiski kuulda olli, et Prido Korsn, wärwimaja tömees, Suremoisa wallast ja Putkaste walla mees Hans Õunapu, kes siin Kerdel omma käe peal tislari tööd teeb, nattuke sallaja söbrust piddanud. Siis sai ka H. Õunapu korter läbbi otsitud. Et kül mitte middagi sealt polle leitud, tunnistas temma siiski, et ta P. Korsn käest 2 kord wärwi olla sanud. Essimest korda enne Joulu, mis ta omma kojo winud, ja teine kord on ta ühhe kasti teggemisse eest 2sel Febr. sanud, ja selle on temma Prido Alla kätte pandiks annud, kelle käest ta 60 Cop. laenanud. Selle essimesse wärwikotti ütles P. Korsn wärwipu kambrist leidnud, ja teise korsna alt; agga pärrast arwas möllemad wärwipu kambrist leidnud ollewad.

H. Õunapu maja, Putkaste waldas, sai ka läbbi otsitud, agga üks nattuke, umbes 3/4 naela wärwi sealt leitud, kellest ommeti P. Korsn tunnistas, et kaela kotti sees 2 toopi wärwi on olnud, mis temma annud.

Ka Prido Alla jurest sai se Indigo ärra todud, agga H. Õunapu tunnistab et sedda on ennam piddanud ollema, kui taggasi sai todud.

Et nende wälja räkimised nattuke seggased ollid, said nemmad weel kohto ees kord ülle kulatud, kus iggaüks weel omma tunnistusse wälja räkis.

Prido Korsn astus ette ja räkis wälja, et temma sedda wärwi mitte maggasinist wärwikirstust polle warrastanud, waid wärwimaja pukambrist kaks kord weikesse kottide sees leidnud. Essimesse korra on temma ühhe kaelakotti näddal enne Joulu leidnud, kus sees rohkest 2 toopi Indigo wärwi olnud. Ja teise kotti on ta sel 21sel Februaril leidnud, kus sees 1 rohke toop wärwi olnud (Kot olnud rohhuridest, trihtri wisil tehtud).

Et nüüd H. Õunapu jubba ühhe aasta eest temma käest wärwi küssinud, siis on ta mollemad kottid nende täiega temmale annud. Essimesse kotti eest on H. Õunapu temmale 30 Cop. annud ja teise kotti eest on ta temmale ühhe wäikesse kasti teinud. Selle essimesse kotti on H. Õunapu tühjalt talle taggasi annud ja selle on temma warwimaja korsna al ärra pölletanud. Agga se teine tühhi kot, mis H. Õunapu ette näitas, mis P. Alla jurest ärratudud, ei tunnista ta mitte ommaks, sest et se nattuke wahhem kot on kui temmal olnud ja mitte rohhuridest ei olle. Ka tunnistab P. Korsn, et temma sedda mitte polle teadnud, et sealt kirstu taggand kuljest üks laud lahti käib, kus läbbi käega wärw wöib wälja wöetud sada. Ja et se wärwi maggasini wötti kül wärwimajas akna peal seisis, polle ta siiski mitte teadnud, et sellega meistri kontori ust wöib lahti tehha, kus wärwi kirstu wötti hoitud saab.

Hans Õunapu astus ette ja räkis wälja, et temma üks näddal enne Joulu Prido Korsn käest ühhe kaelakottiga Indigo wärwi sanud, kus üks nattuke sees olnud, mis temma keik omma kojo winud. Selle wärwi eest on ta temmale 30 Cop. maksnud ja kotti tühjalt taggasi annud.

Teine kord on ta temma käest ühhe wähhema kottiga sel 2sel Februaril wärwi sanud, kus umbes 1 nael wärwi sees olnud. Selle on temma Prido Alla kätte pandiks annud, kelle käest ta 60 Cop. laenanud.

H. Õunapu arwab et sedda wärwi olleks piddanud ennam ollema, kui sedda P. Alla jurest ärra todud. Ka peab se sesamma kot ollema, misga P. Korsn sedda wärwi temmale annud.

Prido Alla astus ette ja räkis wälja, et 4m Februaril tulnud H. Õunapu temma jure ja pallunud temma käest üks rubla rahha laenuks, ja annud temmale ühhe weikesse kotti Indigo warwiga pandiks, kus umbes 1/2 naela wärwi sees olnud. Temma wötnud selle wärwi pandiks wasto ja annud H. Õunapule 60 Cop. laenuks.

11mal Februaril tulnud H. Õunapu jälle temma jure ja pallunud selle rahhaga weel kannatada, kunni temma ni paljo tenitud saab, et sedda wöib ärra maksta ja omma panti wälja lunnastada.

P. Alla tunnistab, et sedda wärwi mitte ennam polle olnudgi kui temma jurest ärratodud sanud.

Said naad pärrast kül suud suud wasto pandud, jäi iggamees omma wäljaütlemisse jure.

Et nende wäljaütlemissed seggased ja selle asja selletaminne suremat kohhut nõuab sai se aulikko Hakenrichtri kohtule allandlikkult ette pandud.

Et muud toimetamist polle olnud, löppes selle päwa istuminne.

Tallitaja: [allkiri]

1.) abbimees: [allkiri]

2.) -,,- : [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]