Koos ollid Talitaja: N. Mähle, abimehed: G. Norwit ja H. Pissa seatud kohtupäwa pidamas.

Lesk An Tõu astus kohtu ette ja kaebas, et tema wöerad lapsed Johannes ja Peter Tõu tema wastu wäga sanakuulmata on, sagedast towad ka weel wöeraid poisisi kasa ja mängiwad õhtu hiljani kaarta, ja kui tema neid sepärast nomib, siis saab weel tappelda. Pealegi olla Johannes Tõu aitas wilja wölga teinud, mis tema mitte pole teadnud. Tema arwates pidanud 1 män. rukid aitas wõlgo olema ja nüüd on 3 3/4 män.

Wiimaks ütleb ta, et ta Joh. Tõuga üsna kimpus on. Tenistus on tal wäike ja muud ta majasse ei osta kui 3/4 män. ruk. ku kohta, ja issi ta nuriseb alati et ta sandiste süa saab.

Joh. Tou astus ette, ja ütleb et, ennam wöeras emma temmaga nuriseb, kui et tema wöera emaga. Ja se wilja wölg olla se läbi tulnud, et kui tema kord olnud wilja osta ja tal raha polnud (sest et talwel wähe tenib) siis on ta wölgo wilja tonud ja lubab seda ka issi jäle ära maksta. Sai kohus Joh. ja ka Peter Tõu nominud, oma wõera ema wasto sanakulelikud olla, sai otsus tehtud:

Et Johanes Tõu wöib kül weel issa majas oma norema wendade ja öede jures elada, aga issi leibas olema; ja mitte putuma selesse mis teiste oma on. Ja kui siis weel nurin peaks tõusma, siis ka oma issa majast wälja minema, ja majalt omale kortert otsima.