PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
29
Daatum31.05.1878
Protokolli numberXII,20
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 8. Varavastased kuriteod
Märkused

Klaar

Nimi Küla kui Külla.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peet Naaber Peet Naaber Peakohtumees
Siim Läck Siim Läkk Abikohtumees
Willem Kutser Willem Kutser Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Marri Külla kaebas Tallitajale, et Eduard Rasemann 2 aas. eest An Töule mönni kord wabriku löngu peab annud olema, seda peab An Töu wöeras tüttar Anna Töu näinud olema.

Anna Töu astus kohtu ette ja tunnistas, et Eduard Rasemann 2 aas. eest mönni kord tema wöera ema An Tõule wabriku löngu on toonud, mis tema selgesti näinud. Ükskord lugenud tema ise need lönga poolad üles, mis ta toonud ja neid olnud seekord 8 löime lönga poola. Madli Kiin saanud ka E. Rasemanni käest neid löngu ja see annud selle eest 20 muna mis E. Rasemann nendel ära keetnud ja söönud. Ka kudunud An Töu ühed wabriku löngast sokkid ja öölnud, et ta neid E. Rasemanile kojub.

An Töu astus kohtu ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis ta wälja: et Eduard Rasemann ialgi temale wabriku löngu pole toonud, ega tema talle sokkisi pole kudunud. Nisamma pole ta ialgi näinud, et E. Rasemann nendel mune keetnud ja söönud. An Töu ütleb, et E. Raseman küll wahest neil käinud; aga mitte tema, waid tema wöera poja Johannese juures, kellega naad sõbrad olnud.

An Töu arwab, et ta wõeras tüttar Anna wist seepärast seda walet tema peale tunistab, et naad seekord teine teisega wihased on.

Eduard Rasemann astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis ta wälja, et see selge walle on mis Anna Töu tema peale tunistab. Tema pole ialgi An Töule wabr. löngu annud, ega sokkisi tema käest saanud.

Said naad suud suud wastu pandud, jäi igaüks ma wäljaütlemise juure kindlaks.

Et selgemat Tunistust saada ei ole, ei wöinud siin mingisugust otsust tehtud saada.

Marri Külla kaebas Tallitajale, et Eduard Rasemann 2 aas. eest An Töule mönni kord wabriku löngu peab annud olema, seda peab An Töu wöeras tüttar Anna Töu näinud olema.

Anna Töu astus kohtu ette ja tunnistas, et Eduard Rasemann 2 aas. eest mönni kord tema wöera ema An Tõule wabriku löngu on toonud, mis tema selgesti näinud. Ükskord lugenud tema ise need lönga poolad üles, mis ta toonud ja neid olnud seekord 8 löime lönga poola. Madli Kiin saanud ka E. Rasemanni käest neid löngu ja see annud selle eest 20 muna mis E. Rasemann nendel ära keetnud ja söönud. Ka kudunud An Töu ühed wabriku löngast sokkid ja öölnud, et ta neid E. Rasemanile kojub.

An Töu astus kohtu ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis ta wälja: et Eduard Rasemann ialgi temale wabriku löngu pole toonud, ega tema talle sokkisi pole kudunud. Nisamma pole ta ialgi näinud, et E. Rasemann nendel mune keetnud ja söönud. An Töu ütleb, et E. Raseman küll wahest neil käinud; aga mitte tema, waid tema wöera poja Johannese juures, kellega naad sõbrad olnud.

An Töu arwab, et ta wõeras tüttar Anna wist seepärast seda walet tema peale tunistab, et naad seekord teine teisega wihased on.

Eduard Rasemann astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis ta wälja, et see selge walle on mis Anna Töu tema peale tunistab. Tema pole ialgi An Töule wabr. löngu annud, ega sokkisi tema käest saanud.

Said naad suud suud wastu pandud, jäi igaüks ma wäljaütlemise juure kindlaks.

Et selgemat Tunistust saada ei ole, ei wöinud siin mingisugust otsust tehtud saada.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS