PROTOKOLL

Alatskivi: Protokolliraamat (25.01.1856-23.12.1864)

LeidandmedEAA.1110.1.2
Kaader
84
85
Daatum21.11.1857
Protokolli number111
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 8. Varavastased kuriteod
Märkused

Lauses:"/.../perremehhed moisale puid raijunud, sülda,/.../" on enne sõna "sülda" jäetud teksti tühi koht.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhhan Moor Peakohtumees
Jürri Bringfeld Kohtumees
Daniel Kook Kohtumees

Allomeses moisa metsas, mis kassomisse tarwis kinni seisab, on al nimmetud Metsakiwwi ia Naelawerre perremehhed moisale puid raijunud, sülda, üttlewad et külla kubja Orrasse tüttar neid senna olle raijuma aeanud. Abram Andersoni poead läinud kõige enne raijuma ilma et metsawahhi iure läksid, kuidas ollas piddanud sündima, tulnud siis Kaarl Koogi poead ka senna ning üttelnud Andersoni poead et sealt on kästud raijuda, need ning Allika sullased akkanud siis ka tööle. Raijuminne sündinud esmaspäwal, metsawaht lõidnud sedda kahjo agga alles kesknäddalal, wabbandab ennast agga sellega, et esmaspäwa hommiko sealt metsast läbbi käinud ilma et rahwast näggi, teisipäwal olnud metsasaksa kässu peal Allatskiwwi ia Kawwasto moisa raea peal ning kõinud siis metsasaksage köik päew metsa möda, raea watamis, kesk näddalal siis läinud iälle allomesse metsa ia löidnud selle kahjo.

Arwatud: Kui ka Orrasse tüttar ehk rummalusse pärrast wõis käsko anda Allomesesest metsast raijuda - mis Orras agga salgab ia Anderson üksi tõeks üttleb - siisgi piddi rahwa teadma et ilma metsawahhi näitamatta kussagilt ei olle luba puid moisa metsast raijuda, sepärrast siis kinnitab ka kohhus moisawallitsuse trahwi nõudmist, mis moisa tulleb makse, nenda et

Anderson 5 rubla

Kook 2 rubla,

Allik 2 rubla ia

Korri 1 rubla

makswad. Wimane tulnud kõige wimati raijuma ia teinud ka wähhe kurja; essimenne on agga allustanud raijuma ia petnud teisi ka kurja peale.

Allomeses moisa metsas, mis kassomisse tarwis kinni seisab, on al nimmetud Metsakiwwi ia Naelawerre perremehhed moisale puid raijunud, sülda, üttlewad et külla kubja Orrasse tüttar neid senna olle raijuma aeanud. Abram Andersoni poead läinud kõige enne raijuma ilma et metsawahhi iure läksid, kuidas ollas piddanud sündima, tulnud siis Kaarl Koogi poead ka senna ning üttelnud Andersoni poead et sealt on kästud raijuda, need ning Allika sullased akkanud siis ka tööle. Raijuminne sündinud esmaspäwal, metsawaht lõidnud sedda kahjo agga alles kesknäddalal, wabbandab ennast agga sellega, et esmaspäwa hommiko sealt metsast läbbi käinud ilma et rahwast näggi, teisipäwal olnud metsasaksa kässu peal Allatskiwwi ia Kawwasto moisa raea peal ning kõinud siis metsasaksage köik päew metsa möda, raea watamis, kesk näddalal siis läinud iälle allomesse metsa ia löidnud selle kahjo.

Arwatud: Kui ka Orrasse tüttar ehk rummalusse pärrast wõis käsko anda Allomesesest metsast raijuda - mis Orras agga salgab ia Anderson üksi tõeks üttleb - siisgi piddi rahwa teadma et ilma metsawahhi näitamatta kussagilt ei olle luba puid moisa metsast raijuda, sepärrast siis kinnitab ka kohhus moisawallitsuse trahwi nõudmist, mis moisa tulleb makse, nenda et

Anderson 5 rubla

Kook 2 rubla,

Allik 2 rubla ia

Korri 1 rubla

makswad. Wimane tulnud kõige wimati raijuma ia teinud ka wähhe kurja; essimenne on agga allustanud raijuma ia petnud teisi ka kurja peale.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS