Sell üks tuhat üheksa sada kaheteistkümmendal aastal kahekümnemal Märtsi kuu päewal /1912 a. 20 Märtsi k.p./ Sinalepa walla talupoeg Hendrek Jaani p. Henno 72 aastat wana, ja Asuküla walla liige Jaan Gustase p. Wiik 41 a. kes kohtule isikulikult tuntawad on palusiwad kohtu lepingute raamatusse akti p paberi peal kirjutud järgmist kirjaliku lapingut üles wõtta:
1912 aastal 20 Märtsi kuu päewal Mäe waldas "Palli Jurna" talus /Kopli talus/ selle talu poole maade omanik Hendrik Henno ja Jaan Kustase p. Wiik tegid endi wahel järgmise lepingu: 1sest aprillist 1912 aastast peale kolme aasta jooksul teeb Jaan Wiik hobusega kõik Hendrik Henno päralt olewa "Palli Jurna" talu poole maade töö mis Kopli nime kannab korralikult ära ja saab põllu kui heina maalt saadaw produkt /saadus/ wälja arwatud seeme, Hendrik Hennno poolt pooleks wõetud, millest üks pool osa Hendrik Hennole saab ja teine pool osa Jaan Wiik'le töö tasuks jääb. Töö tasuks on Wiik'ile ka prii kortel ja ruumid loomade jaoks. Põllu põhust ei wõi Jaan Wiik temale arwatawast osast midagi mujale pruukida kui selle koha peal sõniku tarwis, kuna heintest wõib Jaan Wiik temale arwatawast osast selle jao ära müüa mis ühe hobuse ja kolme weise ülespidamisest üle jääb.
Praegu olewad majad peab Jaan Wiik kordas hoidma, niisamma ka põllu kraawid puhastama ja ajad parandama. Holmi saare pealt saadawad rood wõib Jaan Wiik siis ära müia, kui katuse tegemiseks neid omale tarwis ei ole. Sell korral kui katuse tegemiseks Jaan Wiik'i osaks arwatawad rood saawad Kopli majade juures ära pruugitud, saab Wiik Hennu käest pruugitawa osa roo tegemise töö raha. Jaan Wiik täidab ja teeb ka selle koha pealt arwatawad küüdi orjused ja teeb maante jaod.
Jaan Wiik harib ja teeb põllu tööd selle koha peal kohase pruugi järele hoolega nii et põllud seemne alla tegemiseks kobedad ja pehmed on.
Tarwilisel korral saab Hendrik Henno Jaan Wiik'i käest hobust omale tarwitada, selles asjas ennemalt tehtud leping on muudetud.
Käes olew leping on muudetud kui Hendrik Henno päralt olew talu "Palli Jurna" müügi alla läheb.
Üles ütlemise ajaks selle lepingu lõpetamise korral on 2 Februar.
Selles lepingus tähentatud poole maade aasta produkt ehk saadus on ühe saja rubla alla arwatud.
See sinane leping on meite eneste kokkulepimise, selge meele mõistuse ja tahtmise järele tehtud, pärast lepingute raamatusse kirjutamist, ette luetud, mida siin oma all kirjadega tõendame tunnistajate kuuldes.
Lepingu tegijad: J Wiik <allkiri>
Lepingu tegija Hendrek Henno on umbkirilik tema suusõnalise palwe peale tema eest kirjutas alla Ado Prussow <allkiri>
Tunnistajad: M. Jekke <allkiri> A Reets <allkiri>
Presidendi eest: K. Möll <allkiri>
Liikmed: J. Triksberg <allkiri> J Winglas <allkiri>
Kirjutaja G Krabi <allkiri>
Alguskirja lepingu, akti paberi peal 1 rub 50 k. hinna järele olen kätte saanud 20 Märtsil 1912 a.
Hendrek Henno umbkirilik
President K Kroon <allkiri>
Sell üks tuhat üheksa sada kaheteistkümmendal aastal kahekümnemal Märtsi kuu päewal /1912 a. 20 Märtsi k.p./ Sinalepa walla talupoeg Hendrek Jaani p. Henno 72 aastat wana, ja Asuküla walla liige Jaan Gustase p. Wiik 41 a. kes kohtule isikulikult tuntawad on palusiwad kohtu lepingute raamatusse akti p paberi peal kirjutud järgmist kirjaliku lapingut üles wõtta:
1912 aastal 20 Märtsi kuu päewal Mäe waldas "Palli Jurna" talus /Kopli talus/ selle talu poole maade omanik Hendrik Henno ja Jaan Kustase p. Wiik tegid endi wahel järgmise lepingu: 1sest aprillist 1912 aastast peale kolme aasta jooksul teeb Jaan Wiik hobusega kõik Hendrik Henno päralt olewa "Palli Jurna" talu poole maade töö mis Kopli nime kannab korralikult ära ja saab põllu kui heina maalt saadaw produkt /saadus/ wälja arwatud seeme, Hendrik Hennno poolt pooleks wõetud, millest üks pool osa Hendrik Hennole saab ja teine pool osa Jaan Wiik'le töö tasuks jääb. Töö tasuks on Wiik'ile ka prii kortel ja ruumid loomade jaoks. Põllu põhust ei wõi Jaan Wiik temale arwatawast osast midagi mujale pruukida kui selle koha peal sõniku tarwis, kuna heintest wõib Jaan Wiik temale arwatawast osast selle jao ära müüa mis ühe hobuse ja kolme weise ülespidamisest üle jääb.
Praegu olewad majad peab Jaan Wiik kordas hoidma, niisamma ka põllu kraawid puhastama ja ajad parandama. Holmi saare pealt saadawad rood wõib Jaan Wiik siis ära müia, kui katuse tegemiseks neid omale tarwis ei ole. Sell korral kui katuse tegemiseks Jaan Wiik'i osaks arwatawad rood saawad Kopli majade juures ära pruugitud, saab Wiik Hennu käest pruugitawa osa roo tegemise töö raha. Jaan Wiik täidab ja teeb ka selle koha pealt arwatawad küüdi orjused ja teeb maante jaod.
Jaan Wiik harib ja teeb põllu tööd selle koha peal kohase pruugi järele hoolega nii et põllud seemne alla tegemiseks kobedad ja pehmed on.
Tarwilisel korral saab Hendrik Henno Jaan Wiik'i käest hobust omale tarwitada, selles asjas ennemalt tehtud leping on muudetud.
Käes olew leping on muudetud kui Hendrik Henno päralt olew talu "Palli Jurna" müügi alla läheb.
Üles ütlemise ajaks selle lepingu lõpetamise korral on 2 Februar.
Selles lepingus tähentatud poole maade aasta produkt ehk saadus on ühe saja rubla alla arwatud.
See sinane leping on meite eneste kokkulepimise, selge meele mõistuse ja tahtmise järele tehtud, pärast lepingute raamatusse kirjutamist, ette luetud, mida siin oma all kirjadega tõendame tunnistajate kuuldes.
Lepingu tegijad: J Wiik <allkiri>
Lepingu tegija Hendrek Henno on umbkirilik tema suusõnalise palwe peale tema eest kirjutas alla Ado Prussow <allkiri>
Tunnistajad: M. Jekke <allkiri> A Reets <allkiri>
Presidendi eest: K. Möll <allkiri>
Liikmed: J. Triksberg <allkiri> J Winglas <allkiri>
Kirjutaja G Krabi <allkiri>
Alguskirja lepingu, akti paberi peal 1 rub 50 k. hinna järele olen kätte saanud 20 Märtsil 1912 a.
Hendrek Henno umbkirilik
President K Kroon <allkiri>
